(Raamatuga tutvumiseks vajuta raamatu pealkirjale, tagasi raamatukogu kodulehele saamiseks kasuta Back/Tagasi nuppu)


05.2015


01.2015


12.2014

Ei jäta elamata

Elus


05.2014


02.2014


01.2014

11.2013


05.2013


03.2013

01.2013

11.2012

JUTUSTAMATA LUGU. VANEMUISE NÄITLEJA ELLEN KAARMA (1928–1973)


09.2012


Toomas Hendrik Ilves. Kikilipsu taga. Presidendi elu lugu

Mida me õigupoolest teame oma presidendist peale selle, et ta kannab kikilipsu ja huvitub moodsast Eesti muusikast? Kui palju me teame hetkedest ja olukordadest, mis on teda mõjutanud ning suunanud? Sõpradest ja kaasteelistest, kes on teda inspireerinud ning tagant utsitanud? Ideedest ja mõtetest, millele pühendumine on tema silmad sädelema ning südame hüppama pannud? Kõige selleta oleks Toomas Hendrik Ilves hoopis teistsugune mees, kui ta on täna. Kuidas sai pikajuukselisest, vigast eesti keelt kõnelevast ja väliseestlastele pentsikult mõjuvast boheemlaslikust noorukist, kes keskkoolipäevil rock-muusikat mängitades tüdrukute südameid murdis, suur Eesti patrioot ja tagatipuks ka riigipea? Vastused leiate sellest raamatust, mis avab president Toomas Hendrik Ilvest siiani avalikkuse eest varjul olnud külgedest.

06.2012

Aavo Pikkuus, kurat rattasadulas

Gunnar Press

Aavo Pikkuus võitis rattasadulas kõik tiitlid, kullad ja pärjad, millest amatöörrattur sai unistada. Ent sama palju kui suurest triumfist on raamatus juttu Pikkuusi olelusvõitlusest lapsepõlve poistekambas, halastamatus jalgrattamaailmas, hirmu põlgavas rallisõidus, äris ja treeneritöös. Ning võitlusest raske haigusega.





05.2012

Liibanon 2011

Autor: Madis Jürgen

114 päeva olid seitse eestlast Liibanonis pantvangis. Vangistatute juttude ja märkmete põhjal on läbielatust kokkuvõtte teinud Madis Jürgen.


03.2012

Aitab naljast! Legend Dan Põldroosist

Autor: Pille-Riin Purje

Mälestused muudavad «reaalaja» subjektiivseks. Kaduvas teatrikunstis eriti. Iseäranis Dani puhul, kes kulges oma suveräänses ajamõõtmes. (Ivo Uukkivi: «Dan elas omas ajamullis.») Dan Põldroos kinkis oma elukestvas mononäidendis iseendale, publikule ja partneritele heldelt aega, et oma lugusid pajatada, läbi mängida, üha uusi detaile juurde improviseerida ning mängu ja tõelisuse piire kombata, avardada, osatada. Kuni Dan lugu vestis, seni olevik kestis. Dani saatust teatriilmas võiks vabalt vaadelda hoopis tagurpidi, lõpust algusesse. Oleks ehk õiglasem? See näitlejasaatus oligi äraspidine: ta ei rühkinud tippu, vaid alustas kõrgel mäeharjal ning liugles siis mäekallakut mööda alla. Just nõnda jõnksulises ja ettearvamatus rütmis nagu Dani lemmik-atraktsioonis, veepargis toru sees sõites. ...


01.2012


Andrus. Vaikiv kangelane

Aldo Maksimov

...on raamat tagasihoidlikust poisist Pärnust Rääma getost kes kasvas maailma parimaks klassikasuusatajaks. Kas Eesti spordi lähiajaloos on üldse kedagi, kelle karjäär oleks puudutanud meie tärkavat rahvustunnet nõnda pika aja jooksul. Raamat räägib paljude inimeste suu läbi sellest, kui kaua kulus Andrusel selleks, et jõuda esimeste ajakirjanduses märkimist väärivate tulemusteni. Andruse esimene treener Johannes Toim lahkus meie seast 2011. aasta kevadel, aga kõneleb siin temagi.

Nende kaante vahel olev ei pretendeeri kuidagi elulooraamatule ega taha anda ühtegi hinnangut. Oleme kirja pannud Andruse lähedaste - eeskätt abikaasa Angela, treener Mati Alaveri, aga ka füsioterapeut Lauri Rannama, sõprade Frode Estili, Jaak Mae ja teiste ütlemisi ja mälestuskilde. See raamat võiks meelde tuletada kõiki neid ülevaid hetki, mida tundsime vähemasti kümmekond korda viimase kümne aasta jooksul.


12.2011

Sulev Nõmmik. Kui näeme, siis teretame!

Gerda Kordemets, Anne Tuuling


Elulooraamatus eesti lavastajast ja humoristist Sulev Nõmmikust (11.01.1931–28.07.1992) maalivad autorid legendaarsest Kärna Ärnist värvilise ja elusa portree, kus Sulev Nõmmik laseb paista ka neil tahkudel, mis muidu prožektorite valgusvihust kõrvale jäid. Läbi varasemate intervjuude kõlab raamatus ka Nõmmiku enda hääl, mis koos kolleegide, sõprade, abikaasa ja tütre mälestustega viib lugeja aega, kus viina oli palju ja vabadust vähe, aga sõbrad olid ehtsad ja publik jumaldav.


Silvi Vrait. Saatus

Dagmar Reinolt, Silvi Vrait


Oma elulooraamatus "Saatus" räägib laulja ja õpetaja Silvi Vrait avameelselt ja sügavuti oma sihtidest ja saavutustest, unistustest ja pettumustest, hoiakutest ja eelarvamustest, kõrghetkedest ja katsumustest. Seda nii läbi muusiku-, ema- kui armastava naise silmade. Olles just nüüd, kuuekümneaastasena, elu tippvormis, oskab Silvi Vrait ka oma varasemaid tundeid haaravalt hinnata ja sügavuti analüüsida. Hästi liigendatud raamatut iseloomustab ausus iseenda vastu ja positiivne eluhoiak.

Eesti Naise elulooraamatute sarjas ilmuva teose "Silvi Vrait: SAATUS" pani kirja Dagmar Reinolt, kujundas Rein Seppius, intervjuulõigud kirjutas Aita Kivi.


7x7

Vahur Kersna


„Räägin siin asjadest, millest ma mitte kunagi mitte kuskil mitte kellegile pole varem rääkinud,“ ütleb mullu Postimehe lugejate poolt Eesti läbi aegade populaarseimaks telesaatejuhiks hääletatud Vahur Kersna. „Kui sinu elust ähvardab ühel päeval saada raamat, on mõistlik oma lugu ise ära rääkida.“



10.2011


Voldemar Kuslap

Minu muinaslugu muusikas

Piret tali

"Minu muinaslugu muusikas" on Voldemar Kuslapi mälestusteraamat, mis räägib nii populaarse laulja lavateest kui isiklust elust. Raamat on illustreeritud huvitava fotomaterjaliga. Voldemar Kuslap ise oma raamatust: See pole üksnes elulooraamat ehkki annab ülevaate minu elukäigust. Seda kirjutama pani mind eelkõige soov jäädvustada oma aega ja kaasaegseid Estonia teatris, kus ma pea pool sajandit olen laulnud. Muljeid sellest ajast jagavad minu kaasteelised Helgi Sallo, Eino Baskin, Valter Ojakäär, Viive Ernesaks, Ago-Endrik Kerge ja mitmed teised ning katkendid toonastest arvustustest. Olen aastaid kogunud estoonlastega, sealhulgas ka minu endaga, juhtunud teatrinalju. Need on olnud osa minu kontsertidest ja nüüd jagan neid teiega ka selles raamatus. Eraldi portreedes olen vorminud oma muljed kümnekonnast kolleegist. Loodan, et need jagatud hetked Vello Viisimaa, Sulev Nõmmiku, Endel Pärna, ja mitme teisega pakuvad avastamisrõõmu teilegi.


04.2011


Teie kallis peaminister

Mart Juur

Sa hoiad käes raamatut, mille ilmumine sai võimalikuks tänu IT-süsteemide nõrkusele. Kuidas murti sisse Eesti valitsuse serverisse, kuidas jõudis ministrite eraviisiline meilivahetus ajalehte ja nüüd koguni raamatukaante vahele, kes vastutab lekke eest? Kõiki neid küsimusi uuritakse põhjalikult.
Itimeeste patsid hakkavad lendama.
Peaministrina võin samas kinnitada, et lekked ei kahjustanud valitsuse tegevust. Vastupidi, need sundisid meid veelgi rohkem pingutama. Kui tõmmata paralleel poliitika ja mulle südamelähedase talispordi vahele, siis ütleks nõnda: kogenud suusataja teab, et maratonile minnes tuleb püksi panna ajaleht. Ajaleht kaitseb tuule eest ja imab hästi niiskust. Poliitikul on ajaleht alati püksis. Kõik, mis kuskilt tilgub, jõuab varem või hiljem ajalehte. Nagu spordis, nii on ka poliitikas tähtis võit, mitte osavõtt.
Me oleme jagu saanud majanduskriisist, läinud üle eurole, kärpinud palku, pensione ja toetusi. Kelle juhtimisel saavutati need võidud? Olles selle raamatu läbi lugenud, te kahtlemata teate vastust. Suur tänu mulle kõigi teie poolt! – Teie kallis peaminister

Minu isa Gunnar Aarma

Maria Tilk

Kasvatusteadlane Maria Tilk on vorminud raamatuks isiklikud mälestused ja mõtted oma isast Gunnar Aarmast, kelle surmast möödus tänavu veebruaris kümme aastat.
Gunnar Aarma, keda Eesti avalikkus teab ennekõike teadmamehe, õpetaja ja valgustajana, on kahtlemata 20. sajandi Eesti ajaloo üks huvitavamaid ja omapärasemaid persoone. Pöörased ja traagilised sündmused, mis möödunud sajandil Eestis ja terves Euroopas aset leidsid, said Gunnar Aarmale osaks kõige elavamal, kohati lausa uskumatuna tunduval ja muinasjutulisel moel. Justkui filmina jookseb tema jõuka ja lugupeetud Tallinna tekstiilikaupmehe perest alguse saanud elu läbi sõjaeelse Euroopa, Venemaa asumise, vangi- ja sunnitöölaagrite tagasi Eestisse, Pärnusse, kus ta rajab oma kodu, alustab tööd muusikaõpetajana, kasvatab üles lapsed, ning võtab vastu rohkelt külalisi, pälvides sadade kui mitte tuhandete eestlaste tähelepanu ja lugupidamise.
Gunnar Aarma sai tuntuks peamiselt oma ravimeetodite ja tarkade nõuannete poolest, kuid vähem tähelepanu ei vääri tema huvitavad reisid ja enne suurt ilmasõda aset leidnud kohtumised, millest ei osanuks tavaline Eesti lihtsurelik unistadagi. Hemingway, Franco abikaasa ja Hitler, kui mainida ära mõned kuulsamad tegelased, kellega tal õnnestus silmast silma suhelda. Kaasakiskuvad, kohati lausa südantlõhestavad on Maria Tilga mälestused ja kirjeldused Aarma ja tema pere kannatustest Venemaal, heitlused nälja, külma ja huntidega, tähendab surmaga.
Gunnar Aarma läbielatud aastad tekitavad aukartust ja panevad lausa kadestama, kui palju õnnestus ühel Eesti mehel oma 84 eluaasta jooksul kogeda. Gunnar Aarma on mees, kelle eluloo põhjal annaks kindlasti filmi vändata, sest filmilikult mitmekesine, kuid siiski õnneliku lõpuga tundub selle mehe ja tema pere lugu.


03.2011


Unistuste nimel

Kaie Kõrb

Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba.

Praeguse eluetapi kõige tähtsamaid tegelasi, imelisi kaksikuid Eduardi ja Raimondit ootas ta koos abikaasa, lätlase Viesturs Jansonsiga seitse pikka aastat. Küllap mõni teine oleks unistusele lapsi saada 47aastaselt kriipsu peale tõmmanud ja leppinud, et see õnn jääb maitsmata. Kaie aga unistas edasi ning võib taas kord olla õnnelik ja rahul, et on harjunud unistuste nimel nii kaua kannatama, kuni need lõpuks täituvad.

24.01.2011


Urmas Alender: lõputa lookleval teel

Paavo Kangur

See on raamat armastusest ja rokist.

Urmas Alender oli veerand sajandit Eesti rokimaastiku keskne kuju ja seegi kõlab tema kohta öelduna tagasihoidlikult. Traagiline surm reisilaeval Estonia muutis ta üheks suurimaks legendiks kodumaises rokkmuusikas.

Raamatu loomisel on kasutatud Urmase kirjutatud unikaalset Ruja päevikut, mis ilmus päevavalgele alles pärast legendi surma.

Kristina

Jaan Martinson ja Kristina Śmigun-Vähi

Võib öelda, et Kristina biograafia on Eestis märgilise tähendusega. Varem pole ükski sportlane rääkinud oma elust, võitudest ja kaotustest, tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt ega tõmmanud katet kulissidetaguselt maailmalt nõnda pärani.

Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on oma pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud. Lisaks avaneb paljudelt saladustelt katteloor.

Eve Kivi. Ma olen elanud

Lea Arme

„Suur tšiili poeet Pablo Neruda pani mulle omal ajal südamele: „Evita, ela nii, et võid öelda: ma olen elanud!” Usun, et don Pablo oleks minuga rahul. Sest ma o l e n elanud.”

Nii ütleb näitlejanna Eve Kivi oma raamatule saateks ja lehekülg lehekülje järel võime veenduda, et nii see tõepoolest on. Kinotöö, millele Eve Kivi juba õige noorena sattus, kujundas hämmastava saatuse, millele pole siinmail palju vastu panna. Ta on mänginud rohkem kui viiekümnes filmis. Ta on üks kahest eestlasest, keda on jäädvustanud kuulus maalikunstnik Ilja Glazunov. Tema sõpruskonda kuulus Tšiili presidendi Salvador Allende abikaasa Hortensia Bussi de Allende. Ugandas püüti teda naistemaia diktaatori Idi Amini Dada eest varjata nagu imeasja, sest ta oli ja on ütlemata kaunis naine. Ta on näinud paljusid selle ilma vägevaid, kirjeldamatut glamuuri, aga ka ehtsat sõda.
Eve Kivi on erakordne naine. Ja see on raamat erakordsest elust.

Ajaga silmitsi. Meenutusi Alo Mattiisenist

Toomas Muru

Järgmisel aastal oleks 50-seks saanud helilooja Alo Mattiisen (1961-96). Alo Mattiisen oli mees, kes muutis oma isamaaliste lauludega Eestimaa ja Nõukogude Liidu saatust, kellest on saanud laulva revolutsiooni sümbol. Läbi pereringi ja sõprade meenutuste saame heita intiimse pilgu ühe vägagi vastuolulisele ja tundliku inimese hingemaastikule. Kõik pole nii lihtne nagu esmapilgul tundub.
Raamatust leiab Ivo Linna, Mart Laari, Jaak Ojakääru, Erkki-Sven Tüüri, Jüri Piheli, Raul Vaigla ja paljude teiste Alot lähemalt tundnud inimeste meenutusi.



03.06.2010

Toomas Anni. Tavatult tavaline


Urve Tinnuri

Toomas Anni astub lavale. Tusameelne keskpäevavalgus leiab ruumitäie kuulajate silmist üles talve-väsimuse, millesse seguneb otsekui suurtähtedega kirja pandud eelnaudingut laulust ja pillimängust.

Toomas suhtleb publikuga lihtsa kodususe keeles. Oma ütlust «Kui vanemad on kinkinud mulle niisuguse ande ja ma olen suutnud seda arendada, siis on mu kohus rahvast lauluga teenida» paistab ta võtvat enam kui tõsiselt, kuid on tunda, et kohustus on lahustunud andmis- ja esinemisrõõmu heldes tulvavees.

Näen läbi enese ja teiste, millise kerguse ja endastmõistetavusega suudab ta täita inimeste südames elu ebakõladest ja haavatavusest tekitatud tühikud. Näen punast roosiõit elusügisesse jõudnud naisterahva peos, märkmikke ja CD-plaadi ümbriseid noorte autogrammiküttide näpus, näen Imetlust ja Armastust ennast ning minuni jõuab arusaam, et kui tavatult tavaliseks ma Toomas Annit ka ei kirjutaks, ridade vahelt saab lugeja ta ebatavalise erilisuse ometi ära tundma.

Angela Merkeli edu saladused

Võimu kaksteist seadust

Hajo Schumacher

Müürilillekesest maailma võimsaimaks naiseks.
1990. aastal astub Angela Merkel esimest korda ühinenud Saksamaa poliitilisele areenile – perfektne naise Idast, keda naljatamisi kutsutakse „Kohli tüdrukuks”. 2007. aastal tervitab Euroopa Parlament kestvate kiiduavaldustega Saksamaa kantslerit Angela Merkelit, kes on lonkava Euroopa taas jalule aidanud. Bild nimetab ta Miss Worldiks.
Miks saavutab Angela Merkel alati seda, mida ta tahab? Hajo Schumacher selgitab, kuidas töötab Merkeli süsteem. Ta analüüsib oma võimu tunnetava poliitiku strateegiaid, sihte ja edu saladusi. Angela Merkel ei saanud juhuslikult esimeseks Saksamaa naiskantsleriks ja kindlasti on temalt ka edaspidi oodata üllatusi.



12.05.2010


Ervin Abel. Siin ma olen

Kristi Vainküla

Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: “Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust.” Selleks ajaks oli ta viimased 17aastat teinud peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguste kohta töönarkomaan.
Ehkki estraadikunstil pole teatriajaloos loožikohta, on Ervin Abel seal. Või peaks ütlema – siin ta on.
Suur koomik soovis olla publikule kergesti mõistetav. Sama eesmärk on raamatul, kus Ervin Abelit meenutab poolsada inimest.
Illustreeritud rohke pildimaterjaliga.



Seks, valed ja eneseusk

K. Lust-Buchanan

Ajakirjanik Katrin Lust-Buchanan lahkus mõne aasta eest Eestist ambitsioonika eesmärgiga läbi lüüa Briti meelelahutusmeedias. Uskumatuna tundunud plaan õnnestus – Katrin intervjueeris mitmeid maailmakuulsaid tähti ja sai töökoha juhtivas Londoni päevalehes. Kuid samal ajal tabasid teda kodumaal meediarünnakud. Katrinit süüdistati blufis, lugude välja mõtlemises ja kõige krooniks ilmusid avalikkuse ette intiimsed fotod, kus Katrin alasti poseeris. Siin raamatus räägib Katrin oma teekonnast Londonisse – raskustest, lootusetuse tundest ja soovist tagasi koju pageda. Sellest, kuidas ta otsustas jääda, edasi võidelda ning oma unistused hoolimata kadedusest ja reetmistest teoks teha.