Raamatuga tutvumiseks vajuta raamatu pealkirjale, tagasi raamatukogu kodulehele saamiseks kasuta Back/Tagasi nuppu

2017 Saabunud

DETSEMBER

  Eesti Vabariik 100

 
NOVEMBER

SEPTEMBER

AUGUST
Elu on siin
Kuufaasid
Pauksoni astroloogiline abimees
Loomad eestlaste elus ja folklooris

VEEBRUAR

Sõda 2023

JAANUAR

05.2015


02.2015


02.2014


01.2014


09.2013


02.2013

12.2012


 


09.2012

Eesti mäng

Autor: Tiit Kuningas 

Kui hästi te tunnete Eestit? Mälumänguraamatus „Eesti mäng“ on 1050 Eesti-teemalist küsimust nii kaugemast ajast kui lähiminevikust. Igas mängus on 35 küsimust, mis paigutatud viie suurema teema alla: ajalugu, loodus-geograafia, kultuur, sport ja varia. Raamatus on lihtsaid ja lõbusaid küsimusi, mille vastuseid ei tarvitsegi meeles pidada ning keerulisemaid ja klassikalisi, mille vastuseid oleks kasulik teada. Paljudele vastustele on lisatud selgitavad kommentaarid.


07.2012

Ühine teistsugusus: artikleid ja esseid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäevaks.

Autor: Katre KoppelLiis Reha 

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Nefa Rühma koostööprojekti tulemusena on TÜ VKA juubeliks valminud kogumik "Ühine teistsugusus: artikleid ja esseid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäevaks". Raamat põhineb 2011. aastal TÜ VKA (ja selle institutsionaalsete eellaste) pärimuse kogumiseks korraldatud välitööde materjalidel. Artiklites ja esseedes leiavad käsitlemist välitöödest ja asutuse folkloorist inspireeritud teemad: TÜ VKA identiteediloome, rahvakalender, õppejõud, ühikaelu ning kooli roll nõukogudeaegses õpetustöös. Lisaks saab ülevaate välitööde läbiviimise korralduslikust poolest ning välitööliste "väljal" omandatud kogemustest ja muljetest. Artiklite ja esseede autoriteks on Tartu Nefa Rühma liikmed ja TÜ VKA tudengid. Kogumiku eesmärgiks on täita kas või mõningal määral senist tühimikku tudengipärimuse valdkonna põhjalikumal analüüsimisel eesti folkloristikas. Projekti toetas Tartu Ülikool, väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital


Loomadest, armastusega

Autor: Aleksei Turovski 

„Kas rumalus on ainult inimestele omane või on võimalik ka selline asi nagu rumal loom?
Inimene ütleb tihtipeale: „On ikka loll koer, on ikka tark kass.”
Hm. Huvitav. Vaatame siis, milliseid loomi peab inimene targaks.
Öökull on suisa tarkuse võrdkuju. Tarkadeks peetakse kotkaid, ronki ja kaarnaid. Varestest räägitakse, et nad on targad linnud. Inimese meelest on ka koer tark. Ja delfiin on igal juhul tark.
Kas ahv on tark? Vähemalt suurte ahvide kohta arvab inimene tihtipeale, et ju nad ikka mingil määral on teistest loomadest targemad, sest nad on nii inimese moodi.
Kanad – kanu peetakse lollideks. Eesel on inimese silmis suisa tola. Ja ka väga paljud teisedki sõralised ja kabjalised.
Kuivõrd see kõik tõele vastab?“ 

Aleksei Turovski



Armastatud autor, zooloog Aleksei Turovski esitab oma uues raamatus talle omase sarmiga taas suuri küsimusi: miks me kipume end loomadele vastandama, miks loomad käituvad, nagu nad käituvad, mida nad meist mõtlevad ja mida me saame ära teha, et targalt koos elada? Raamat on koostatud Kuku raadios peetud vestluste põhjal ja sisaldab autori enda võluvaid illustratsioone.

06.2012

Aavo Pikkuus, kurat rattasadulas

Gunnar Press

Aavo Pikkuus võitis rattasadulas kõik tiitlid, kullad ja pärjad, millest amatöörrattur sai unistada. Ent sama palju kui suurest triumfist on raamatus juttu Pikkuusi olelusvõitlusest lapsepõlve poistekambas, halastamatus jalgrattamaailmas, hirmu põlgavas rallisõidus, äris ja treeneritöös. Ning võitlusest raske haigusega.

05.2012


Kaitsemaagia Eesti rahvausundis

Autor: Reet Hiiemäe

Vajadus turvalisuse ja kaitstuse järele on inimesele ürgomane ning kaitsemaagia on maagiliste tegevuste üks vanemaid vorme. See lähtub kujutelmast, et teatud sümboolsete vahendite ning taigade abil on võimalik elu või sündmusi mõjutada.

Käesolev raamat käsitleb kaitsemaagiat eesti rahvausundis, avades lugejale rikkaliku rahvapäraste kaitsevõtete varamu. Me näeme, et enda ja oma vara kaitsmiseks õnnetuste, haiguste, saatuse, üleloomulike ja loodusjõudude ning kurja kaasinimese eest võeti appi mitmesugused rituaalid, tabud, sõnamaagia, nõiamärgid ja -esemed, loodusobjektid ning pöördumised mütoloogiliste kaitseolendite poole. Raamatus tutvustatakse nii vanemaid kui ka kohati ootamatu elujõulisusega tänini säilinud kaitsemaagilisi tavasid ning nende tausta. Eesti pärimustekstides leiduvat ainest kirjeldades ja rahvaehtsaid alliktekste pakkudes annab autor ülevaatliku pildi eesti pärimuses kajastuvast maagilisest maailmanägemisest, ajastuomastest ja ajatutest hirmudest ning leidlikkusest ja visadusest, millega on üritatud tagada enda ja oma lähedaste heaolu ning õnn.


Natuke napakad lood

Autor: Piret Raud

Lood selles raamatus on natuke napakad. Ka lugude tegelased on tiba tobedavõitu, kuid see-eest väga armsad ja head.

Siit leiab näiteks muna, kellele meeldib seista pea peal, ja õunapuu, kes kasvatab oma okste küljes ordeneid, ning porgandi, kes ei tea isegi õieti, kes ta selline on. Veel räägitakse siin onu Vello nööbikogumiskirest ja kampsuni kallistamiskirest ja kalade kirest juua maitsvat teed.
Pildid raamatule on teinud autor ise, sest kes teine võikski teada, kuidas too kummaline seltskond täpselt välja näeb. 


Linnumääraja

Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja
Autor: Lars Svensson, Killian Mullarney ja Dan Zetterström

Tegemist on seni eesti keeles ilmunuist kõige põhjalikuma ja tänapäevasema linnumäärajaga, mis on sobiv nii algajatele kui ka kogenud linnuvaatlejatele. Raamatu on kirjutanud ja illustreerinud kolm väga hinnatud ja palju rännanud ornitoloogi ning see on tõlgitud juba 13 keelde. Täielik välikäsiraamat annab infot kõigi linnuliikide kohta, kes võivad esineda Euroopas, Põhja-Aafrikas ja suures osas Lähis-Idas – teoses käsitletakse ligi 900 linnuliiki. Eestindatud väljaanne on põhjalikult täiendatud ka Eesti andmetega. Üle 200 pilditahvli rohkem kui 4000 üksikasjaliku illustratsiooniga näitavad, kuidas eri liikide välimus varieerub vastavalt soole, vanusele, aastaajale ja levikule. Põhjalikud tekstid toovad aga esile iga liigi suuruse, elupaiga, tundemärgid, erisused ja häälitsused.

Võrumaa mõisad

Autor: Valdo Praust

Võrumaa tänini säilinud mõisad näivad Eesti ühed tagasihoidlikumad, sest seal on erakordselt palju väärtuslikke ehitisi hävinud; vahel on häving olnud nii põhjalik, et neist on kustunud isegi mälestus. Autori jaoks olid väga põnevateks leidudeks tänaseks hävinud Sõreste, Kärgula ja Vaabina suurejoonelised mõisahooned, mida varasemas kirjanduses pole praktiliselt üldse kajastatud. Käesolevas Väikese mõisaraamatute sarja eelviimases raamatus on 145 ajaloolist fotot nii Võrumaa kadunud kui ka tänase päevani püsivatest kuulsatest mõisatest.

03.2012


Ateena 2004: sporditähed ja tipphetked

Toimetanud: Hannes Rumm

"Ateena 2004: sporditähed ja tipphetked" keskendub eelkõige eestlastele olümpial. Oluline koht raamatus on ka emotsioonidel, kirgedel ja vahetul kogemusel, mis on ju spordi lahutamatuks koostisosaks. Eesmärk on pakkuda 
samasuguseid ehedaid elamusi nagu need mängud meile pakkusid.
Raamatu kaasautorid on lisaks spordiajakirjanikele kettaheite asjatundja Raul Rebane, treener Heino Enden, kirjanik Andrus Kivirähk, lavastaja Jaanus Rohumaa, teleajakirjanik Urmas Ott, EOK president Mart Siimann jt.

Käitumise kuldvara seltskonnas

Autor: Maaja Kallast

Kuldsed käitumisreeglid inimesele, kes ei soovi viisakas seltskonnas piinlikku olukorda sattuda.
Täiendatud kordustrükk


12.2011

Vabariigi pojad ja tütred II

Enn Nõu


Esimene maailmasõda, tiisikus, I Eesti polk, Vabadussõda, taluelu, Haapsalu gümnaasium, Tartu ülikool, üliõpilaselu, Kehtna kodumajanduskool, Kalevi pataljon, ratsarügement, vabadussõjalased, kodumajandusinstruktori ringirändamised, põllumajanduskoolid, riigiametnikutöö, haridusministeerium, abiellumine ja lapsed, kokkupuuted Pätsi, Eenpalu, Tõnissoni ning teistega, Teine maailmasõda, 21.6.1940, peitmine Seevaldis ja metsas, küüditamised, hävituspataljonid, Tallinn piiramisrõngas, mobilisatsioonid, okupatsiooniterror ja hukkamised, 9. märtsi öö, põgenemised Saksamaale ning Rootsi, Austraaliasse siirdumine, põgeniku ja pagulase elu Rootsis, kannatused Eestis peale sõda, armastuse, armukadeduse, elu ja surma küsimused igasugustes variantides ? kõik põimub punase lõngana läbi romaani II osa


Lennart Meri. Vabaduse valus valgus

Henn Põlluaas

Lennart Merist – Presidendist suure algustähega – kujunes juba tema eluajal müüt. Lennart ei tulnud kunagi kusagile, Lennart saabus. Lennart ei leppinud kunagi kohaga tagareas, ta platseerus alati prominentide hulka. Tema ütlused läksid lööklausetena rahva hulka ja temast loodi anekdoote.

Meri etendas väikeses ja vaeses riigis kuningat, kellel on oma õukond, kuhu kuuluvad nii narrid kui ka trubaduurid, nii soosikud kui ka põlualused, nii väikevasallid kui ka senjöörid. Ta tundis erilist naudingut, kui suutis teisi osatäitjaid sundida ootamatult rolle vahetama.

Pole siis ime, et temast on kirjutatud palju imetlevaid raamatuid. Henn Põlluaasa teos vaatab aga kriitilise pilguga müüdi taha, põhjendades kriitikat ka ulatuslikult läbi töötatud allikmaterjaliga. Ei mingit liigset poliitilist korrektsust, ei mingit austust mütoloogia vastu. Nii Meri ise kui eesti lugeja väärivad panegüürika kõrval ka ausat, ilustamata, tema vigu ja valesidki paljastavat käsitlust.


Minu Jaapan

23 vaadet tõusva päikese maale

Maret Nukke


Tutvustus: Jaapan on kindlasti üks neid kultuure, mille kohta olen kuulnud kõige erinevamaid ja vastuokslikumaid seisukohti, alates sellest, et jaapanlased on ühteaegu külalislahked ja ei võta võõraid omaks, kuni selleni, et Jaapanis elada on lihtne, kuid samal ajal ka raske. Olen mõelnud, et küllap see sõltub sellest, kellena ja mis positsioonis sa selles kultuuris toimid. Turistile näidatakse igas kultuuris seda, mis kohalike arvates on neis parim, ning mulle tundub, et Jaapan on vähemalt Aasia maade hulgas üks paremini müünud kultuure. Et turist liigub mööda ette antud trajektoori, millest ta tavaliselt keeleoskuse puudumise tõttu kardab kõrvale kalduda, satub ta vaid sinna, kuhu teda tahetakse suunata. Temalt ei oodata tülikat küsimust „Miks?”, sest teda huvitab reeglina ainult „Mis?”. Sestap ongi parim Jaapanis olla lihtsalt kultuuri uurija, kes kalli ja oodatud külalisena tuleb, küsib ja vaatab, andes kohalikule meelitavalt kõiketeadja rolli, ning lahkub õigel ajal ja viib enamasti oma teadmised endaga kaasa.


Müümata naer. Tõnis Mägi

Tõnis Mägi, Berk Vaher


Berk Vaher toob lugejani portree Eesti ühest armastatumast lauljast, säilitades Tõnis Mägi minajutustaja kõnepruugi. Mälestuskildudest ja muljetest moodustub terviklike piltide jada, mis kõnelevad laulja lapsepõlvest, muusikutee algusest, tema kujunemist mõjutanud teguritest, aastatest üleliidulise megastaarina ja pärisomase laadi leidmisest küpse mehena.

“Müümata naeru“ täielikult uuendatud ja täiendatud trükk põhineb 2006. aastal välja antud ILO Kirjastuse menukil, mis sai tunnustatud ka konkursil “25 KAUNEIMAT EESTI RAAMATUT 2006“.

Raamatus on ligi kolmandiku jagu uut materjali – Tõnis Mägi mõtteid möödunud viie aasta laululoomingust ja teatrirollidest, tänasest ühiskonnast ja muusikast, samuti oma perest ja uuest kodust, juurtest ja tulevikuplaanidest. Kaunis kujunduses raamat on põnev lugemisvara ja suurepärane kingitus saabuvateks tähtpäevadeks

Tule kõrvetav hingus

Kimberly Dozier


Kimberly Dozieri elu muutus ühe hetkega. CBS Newsi auhinnatud reporterina oli Dozier pühendanud oma karjääri sellele, et olla uudiste edastamiseks õigel ajal õiges kohas. Kuid ühtäkki, olles kõige hullemal ajahetkel vales kohas, sai temast endast uudis, kui surmav plahvatus tabas tema meeskonda ja teade sellest levis üle kogu maailma.
2006. aasta tavaline patrull Bagdadis lõppes sellega, et Dozier lamas pärast autopommiplahvatust ühel tänaval vereloigus ning tema operaator ja helitehnik, samuti kaasas olnud kapten ja tõlk olid surma saanud. Kriitilises seisundis Dozier tuli teadvusele, kuid pidi võitlema kõigepealt ellujäämise, seejärel aga paranemise ja lõpuks tööle naasmise nimel.


Lätimaal eestlasi otsimas

Hannes Korjus


Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad? Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks.
Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud: alates Eduard Vilde „Tabamata ime” Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit „võrgutas” kuni Arvo Valtoni „Arvidi maailmareisideni”, kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et „Riia on augus...”.Seepärast on raamatus püütud käsitleda ka „virtuaalseid rahvuskaaslasi” – neid, kes elavad kirjandusväljadel...


Jõulude tähendus

Ago Lilleorg


Jõulueelsel ajal on meie mõtted seotud saabuvate pühadega, kuid samal ajal kubiseb pea asjadest, mida kõike on vaja veel eelnevalt teha, enne kui jõulud päriselt tulla saavad. Kõige selle kiirustamise juures on meil oht jõuludest üldse ilma jääda. Muretseme kingituste, kuuse, küünalde ja jõululaua pärast. Teeme kõik, mis meie võimuses, et jõulud oleksid kaunid. Kuid ometigi on paljudel inimestel küsimus: kas need ongi siis jõulud?
Kas see ongi see jõulurahu, millest räägitakse?


Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast

Andres Laasik


Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele.
Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis.
Kaljo Kiisa mängitud rollide, lavastatud filmide ja avalikkuses väljaöeldud sõnavõttude kaudu on tekkinud temast ettekujutus kui muhedast ja heatahtlikust inimesest, kelles on südamlikkust ja hingesoojust. See mulje ei ole petlik, kuid ei ole ka ammendav. Kaljo Kiisa elus oli palju võitlemist oma loomingu eest, enese eest seismist ja ka ebaõnnestumisi, millest teatakse vähem. See raamat püüab rääkida kõigest. Nii nagu Kaljo Kiisk pidas õigeks siis, kui töö selle raamatu kallal oli alles alustamise järgus.

10.2011


Eesti nimed

Kogumik

Piret Mäeniit

Igal inimesel on nimi ja iga nime taga on oma lugu. Kas teate, kust on teie nimi pärit ja mida see tähendab? Või kui palju on teil Eestis nimekaime? Kogumik „Eesti nimed“ annab ülevaate meie eesnimede kujunemisest ja tähendustest, muistsetest nimedest, kaitsvatest, haruldastest ja populaarsetest nimedest, nimepaneku reeglitest ja nimepäevadest. Raamatuga on kaasas CD, mis sisaldab kõiki Eestis esinevaid eesnimesid nii tähestiku kui esinemissageduse järgi.


07.2011


Jaanipäev

Maret Tamjärv jt...

Jaanipäev on läbi aegade olnud helge ja rõõmus suve alguse suurpüha, mis on segatud looduse salapärase vägevuse, tule maagia, tunnete ja romantikaga.
Olgugi et jaanipäev on läbi aja koos meiega mitmeid „uuendusi“ läbi teinud, on ta põhiolemus samaks jäänud.
Nii nagu muiste, süttivad nüüdki suviselt õitsval Eestimaal jaaniööl tuhanded tuled...
Eesti Vabaõhumuuseumil on koostöös kirjastusega Grenader valminud raamat "Jaanipäev".
Taskupärases suuruses raamatust leiab iga huviline rikkalikult piltidega illustreeritud lugemist jaanipäeva uskumuste ja kombestiku kohta, ent samuti ka praktilisemaid juhatusi toiduretseptide, mänguõpetuste ja laulutekstide näol.

Eesti Vabariigi naisministrid

Koguteos naistest poliitika tipus

 
 

Ministrid: Renate Kaasik, Siiri Oviir, Aino Lepik von Wirén, Klara Hallik, Lagle Parek, Marju Lauristin, Liia Hänni, Liina Tõnisson, Tiiu Aro, Andra Veidemann, Signe Kivi, Katrin Saks, Mailis Reps, Kristiina Ojuland, Ester Tuiksoo
Naised poliitika tipus: Ene Ergma, Vigdis Finnbogadóttir, Riitta Uosukainen, Vaira Vike-Freiberga



05.2011


Valetaja

Helga Nõu

Mälu ei tarvitse kajastada tõde ja lapsesilmaga nähtu ei ole sama mis täiskasvanuna vaadates. Pealegi ei taha me kõike läbielatut endalegi tunnistada. Kirjanik Helga Nõu räägib avameelselt oma lapsepõlvest, sõjakogemusest, põgenemisest Rootsi, elust pagulasena, kirjandus- ja perekonnaelust,kriisidest ja unistustest, kohtumistest kodueestlastega ja lõpuks Eestisse jõudmisest.


Helend Peep roosiokkalisel teel

Eike Värk

Legendaarne näitleja ja laulja Helend Peep (29. juuli 1910–20. oktoober 2007) on Eesti teatris fenomen: veel kaheksakümnendates ja üheksakümnendates eluaastates heas vaimses ja füüsilises vormis olla ning näitlejana ja lauljana laval esineda suudavad väga vähesed. Helend Peep mängis nii muusika-, kui ka sõnalavastustes, psühholoogilist süvenemist nõudvates draamades ning sisemist sära ja huumorimeelt eeldavates komöödiates ja isegi tantsis. Teatriteadlase Eike Värgi elulooraamat väga mitmekülgsest loojast avab delikaatselt ka tema eraelu ning annab aimu kogu kultuurimaastikul toimivatest keerulistest ja ka karmidest hoovustest.


101 Eesti pühapaika

Marju Kõivupuu

Matthias Johann Eisenile omistatakse ütlust, et eestlasel on kolm püha kohta – saun, hiis ja kirik. Selles raamatus saunast juttu ei tule, küll aga rändame Eesti maastikel nii ajas kui ruumis, et (taas)avastada Eestit läbi pühapaikade.
Eestlase hingele on eriti lähedased looduslikud pühapaigad – hiied, põlispuud, kivid, jõed ja ojad-allikad. Pühapaikadega seotud kohalood, uskumused, tavad ja kombed on väärtuslik osa meie rahva ühismälust. Looduslikke pühapaiku mitte ainult ei mäletata, vaid nii mõnegi paiga pühadust on hoolikalt ja järjepidevalt hoitud tänaseni.
Pühad on paigad, kus kodumaa vabaduse eest on verd valatud verd; pühad on paigad, kuhu koguneme, et tähistada oma rahva ajaloo tähtsündmusi ja pühad on paigad, kus puhkavad igavest und meie lähedased. Ajaloosündmustega otseselt või kaudselt seotud pühapaigad ning mälestusmärgid peegeldavad ka meie rahva valusat kogemust elada ida ja lääne kultuuride piirialal.
See rikkalikult fotodega illustreeritud raamat toob lugejani põnevad lood Kaali meteoriidikraatrist ja Kagu-Eesti ristimetsadest, Tuhala nõiakaevust ning paljudest teistest meile olulistest paikadest.



04.2011


Vastlapäev

Maret Tamjärv, Vivian Sirman

Eesti Vabaõhumuuseum koostöös kirjastusega “Grenader” ja Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnaga on alustamas uut rahvakalendri tähtpäevi tutvustavat väikeraamatute sarja, mis tutvustab populaarses vormis meie tuntumaid pühi. Eestlased üldiselt armastavad oma vanu tähtpäevi või vähemasti ilmutavad nende vastu siirast huvi. Mitmesugustes praegusajal ilmuvates kalendrites märgitakse suuremate kõrval ka üpris vähetuntud tähtpäevi. Tähtsamate pühade eel on muuseumitöötajate poole pöördumisi ja küsimisi palju: kuidas arvestatakse liikuvaid pühi, mis on ühe või teise kombe tähendus, mida ühel või teisel puhul tehakse, süüakse, mängitakse, lauldakse. Siin tulebki appi väike taskuformaadis käsiraamat, kus esitatakse suuremate tähtpäeva kombed nn ABC-vormis. Antakse lühike ülevaade iga tähtpäeva arvestamisest (liikuvate pühade puhul), nimetusest ja põhilistest kommetest. Igas raamatus on eraldi osana välja toodud vastava tähtpäeva laulud, mängud, meisterdamisrubriik ja rahvuslikud toidud. Asjale lisavad vürtsi rahvapärased ütlused, argitarkused, mõistatused ja vanasõnad. Sarja esimene väljaanne on armastatud kevadtalvisest tähtpäevast – vastlapäevast. Rahvasuu ütleb: “Kui vastlapääval livveldas (s.o liugu lastakse) ja rõõmus oldas, saap hää ja rõõmuline ajastaig sandile kui saksale” Tundub, et usk sel moel oma saatuse suunamisest elab meis praegugi. Raamat innustab vanu kombeid austama ja järele proovima ning, miks mitte, ka edasi arendama. Järge ootavad väljaanded lihavõtetest, jaanipäevast, mardipäevast ning jõuludest. Raamatusarja koostajaiks on Eesti Vabaõhumuuseumi teadurid Vivian Siirman ja Maret Tamjärv, noodid Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Taive Särjelt, kujundajaks Liisi Lukk, väljaandjaks kirjastus ”Grenader



03.2011


Nõgesed ja nartsissid

Heljo Mänd

Heljo Männi päevikulaadses mälestusteraamatus oma kaasaegsetest saame teada nii mõndagi isiklikku ja isikupärast eesti kirjanikest, heliloojatest, näitlejatest, kultuuritegelastest. Lühikesed mälupildid vahelduvad fotodega ning annavad erakordselt huvitava terviku loomisest ja loomevõimalustest, tööst ja elust ajal, mida aasta-aastalt üha vähemad mäletavad. Seda väärtuslikumad on Heljo Männi poolt kirjasõnasse talletatud lood. Lihtsad ja keerulised, naljakad ja kurvapoolsed. Nõgesed ja nartsissid – kõrvetavad ja siravad.



24.01.2011


Saksa-eesti sõnaraamat

 *raamat on ainult kohapeal kasutamiseks.

• üle 38 000 märksõna
• uusima sõnavaraga üldkeele sõnaraamat
• igapäevaseks suhtlemiseks vajalikud sõnad ja väljendid
• grammatiline info märksõna juures
• palju sünonüüme ja liitsõnu
• rohkesti praktilisi kasutusnäiteid
• tähtsamad ja sagedamini kasutatavad terminid paljudelt elualadelt
• lihtne ja kasutajasõbralik ülesehitus
• lisaosas ebareeglipäraste tegusõnade tabel

Saksa-eesti sõnaraamat on tänapäevase sõnavaravalikuga sõnaraamat, mis peaks rahuldama nii kogenud keeleoskaja kui ka algaja vajadusi, nii täiskasvanu kui ka õpilase omi. Sõnavaravalikul on lähtutud tegelikust keelekasutusest, seetõttu on raamatus palju kõnekeelseid väljendeid, käibefraase ja ütlemisi.
Sõnaraamatu ülesehitus on lihtne ja selge, iga märksõna juures on toodud tähtsam grammatiline teave. Tegusõnadel on selleks abitegusõna, osutus ebareeglipärasusele ja vajadusel rekt¬sioon, lisaks on märgitud lahutuva eesliitega tegusõnade liitepiir. Nimisõnadel on toodud sugu ning genitiivi ja mitmuse lõpp, omadussõnadel vajadusel ebareeglipärased võrdlusastmed. Normist kõrvale kalduva häädusega sõnade järel on toodud nurksulgudes ligikaudne hääldus, rõhk on märgitud eesti kasutaja jaoks harjumuspäratutel juhtudel, st siis, kui see langeb mujale kui sõna esisilbi lühikesele vokaalile. Sõna kasutuskonteksti kohta annavad teavet stiilimärgendid ning viited oskussõnavarasse kuulumise kohta. Sõnaraamatu lõpus on loend saksa ebareeglipärastest tegusõnadest.



01.09.2010


Käitumise käsiraamat

Kombed ja kommentaarid

Maaja Kallast

„Käitumise käsiraamatus“ tutvustab meie kõige tuntum kombeõpetaja Maaja Kallast otsekoheselt, selgelt ja värvikalt hea kasvatuse ja kommete aluseid. Praktiliste nõuannete ja juhtnööride kõrval pakub autor lugemis- ja mõtlemisainet üldinimlikest väärtustest ning igaühe kohusest neid tõekspidamisi oma lastele ja lastelastele edasi anda.
Meie elu olulisi valdkondi käsitletakse raamatu viies peatükis:
· Head kombed igapäevaelus
· Viisakus töösuhetes
· Peol, külas ja tähtpäeval
· Rõivastumisetikett

Vaimulikud laulupeod

Merle Lend

Raamatus on ajalooline ülevaade vaimulikest laulupidudest 1929 - 2005. Kaunistatud rohkelt fotode, ajaleheväljalõigete ja muu pildimaterjaliga.
Raamatu eesmärgiks on koguda kokku ning talletada sellekohased infomaterjalid.
Raamat on jaotatud 15 peatükiks. Kahes esimeses peatükis käsitletakse üleriigiliste vaimulike laulupäevade sündi ning traditsiooni kujunemist. Kolmandas peatükis on kajastatud kirikumuusika olukord, millele järgnevad vaimulik laulupäev Türil 1932, Tartus 1934. Seitsmendas peatükis tuleb juttu laulupäevade taaselustamisest Suure-Jaanis ning seejärel väike ülevaade kooride tegevusest 1980. aastatel. Järgmised kuus peatükki käsitlevad igat laulupäeva ja laulupidu eraldi. Viimases peatükis enne kokkuvõtet teeb autor ülevaate ning analüüsib üleriigilistel vaimulikel laulupäevadel ja - pidudel kavas olnud repertuaari.


27.07.2010



· Kõik algab lastetoast

Saksa keel Wilhelm Hauffi abil

Lugu kaliif toonekurest, Lugu väikesest Mukist, Kääbus Nina

Ilja Frank

See raamat aitab kiiresti ja ilma eriliste jõupingutusteta kohaneda võõrkeelega ja omandada ilma tuupimiseta päris mahuka sõnavara.

Originaalteose tekst kordub kaks korda: esiteks sulgudes olevate sõnaseletustega (sõnasõnaline tõlge ja kommentaarid, mis seletavad ettetulevaid leksika- ning grammatikaküsimusi), teiseks kordub tekst ilma selgitusteta ja sõnade tõlgeteta. Sellise võõrkeelte õppemeetodi kasutaja loeb algul adapteeritud teksti ja siis, olles selle endale selgeks teinud, asub originaalteksti kallale. Õppijal, kes saab juba iseseisvalt teksti mõttest aru, oleks kasulik toimida vastupidi: kõigepealt lugeda ilma sõnaseletusteta teksti (teine variant) ja vajadusel vaadata ka seda teksti, kus on antud sõnade tähendused (esimene variant). Sõnade ja väljendite meeldejätmine ja grammatiliste konstruktsioonidega kohanemine toimub sel juhul loomulikul teel lugemise käigus ja nimelt seetõttu, et neid korratakse mitu korda. See raamat aitab teil vältida stressi, mida tekitab keeleõppe esimene etapp, kus iga sõna otsitakse eraldi sõnaraamatust ja siis nuputatakse, mida ikkagi tähendab mingi fraas, mille kõiki sõnu te juba tunnete.

Kõlblus ja rahvuslus

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson oli Eesti iseseisvumisele eelnenud aastakümnete olulisim rahvajuht, kes jäi mõjukaks tegelaseks esimese iseseisvusperioodi lõpuni. Tegevust alustas ta “Postimehe” toimetajana, hiljem oli korduvalt riigivanem.
Ta võitles demokraatia, rahvusliku iseteadvuse, kõlbluse ja karskuse eest. Ta seisis paljude suurte algatuste ja ürituste eesotsas. Kuigi teda kui aatemeest on vastandatud nn. majandusmeestele, tegi ta palju ka majanduse arendamiseks, eriti ühistegevust propageerides. 1905. a. revolutsiooni ajal kutsus ta üles vägivallatule võitlusele. Aastal 1917 tegi tema ettepaneku Vene riigist eraldumise kohta. 1930. aastate kriisi ajal jäi ta erinevalt paljudest Euroopa poliitikutest demokraadiks. Oma põhimõtete ja tegevuse eest pidi ta korduvalt viibima vangistuses ja seal ta ka suri. Ümbrisel kasutatud pildi tagaküljele on kirjutatud: Jaan Tõnisson 20 minutit enne vangistamist. Tõnissoni kohta on ilmunud küll erinevaid raamatuid ja uurimusi, kuid seni puudus vajalik mahukas artiklikogu. Artikleid ja muid tekste kirjutas ta pikkade aastate jooksul väga palju. Käesolev raamat sisaldab Tõnissoni tähtsamaid iseseisvumiseelse perioodi kirjutisi.


12.05.2010

Soome-eesti ja eesti-soome turismisõnastik

T.Maripuu, H.tooman, E.Veldi

Sõnastikus leiduv sõnavara pärineb eesti ja soome turismiõpikutest, turismi- ja hotellimajanduse dokumentidest, klientidele mõeldud teabematerjalidest ning oskussõnastikest.

Sõnastik sisaldab:
• üle 9000 märksõna mõlemas keeles, suur osa märksõnadest on varustatud rikkaliku näitematerjaliga;
• turismimajanduse üldterminoloogiat;
• majutuse, toitlustuse, reisikorralduse, reisivahenduse, transpordi, kuurordi- ja spaaturismi, konverentsi- ja sündmusturismi, maa- ja seiklusturismi, rekreatsiooni ja teiste turismivaldkondade terminoloogiat;
• lühendeid ja akronüüme.

Turismisõnastik on mõeldud Eesti ja Soome majutusasutuste, reisibüroode, transpordi- ja paljude teiste turismiga seotud ettevõtete töötajatele, turismiarendajatele, kutse- ja kõrgkoolide õpetajatele, õpilastele, üliõpilastele, tõlkijatele ning kõigile reisihuvilistele.