(Raamatuga tutvumiseks vajuta raamatu pealkirjale, tagasi raamatukogu kodulehele saamiseks kasuta Back/Tagasi nuppu)

07.2015


06.2015


05.2015

Koolipingist sõtta

Kuninglikud armastuslood



04.2015

Eesti ajalugu

Kuressaare vanem ajalugu



02.2015



01.2015



12.2014 

Uni(u)stuste autod


01.2014 


11.2013


09.2013



08.2013



01.2013



Taludest taludeni läbi kolhoosi aja


09.2012

Leegitseval piiril

Autor: Henn KaritsAadu Jõgiaas 

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmete kolonel Henn Karitsa (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse" staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasa (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) kirjutatud raamat „Leegitseval piiril" käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 - august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva Dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna Teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.
Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot. 

Nõukogude aeg ja Eesti inimene

Autor: Enno Tammer 

„Mäletan riiki, kus suvekuudel ei antud sooja vett; kus ei teatud midagi hügieenisidemetest; kus suurem osa esmatarbekaupu oli pidevaks defitsiidiks ja müügilolev kaup oli kasutamiskõlbmatu praak.” Lisatud mälestuskild on üks tuhandetest, mis laekus üleskutse peale meenutada nõukogude aega. Liitnud kokku tuhanded mälestuskillud sündis 2004. aastal raamat „Nõukogude aeg ja inimene”, mille „kapsaks” loetud eksemplari märkasin raamatukogus kohtumisel lugejatega. See andiski kaheksa aastat hiljem kindlust teha uus, oluliselt täiendatud trükk, kuhu eraldi peatükina on lisatud kõikvõimalikud punapühad ja nende tähistamine. Enno Tammer, raamatu koostaja

04.2012


Vene veri

Autor: Kai Aareleid

„Vene veri” on omapärane fragmentaarium elust lähimineviku Peterburis ja samas 21. sajandi eesti naise kiri kolmveerand sajandit tagasi elanud venelannast vaaremale. Loo minategelane satub mitmeks aastaks maale, mis ei kuulu kaugeltki tema lemmikute hulka, ja seisab seal ootamatult silmitsi iseenda perekonnalooga, mille on seni eelistanud maha vaikida.  Nõtkelt ja poeetiliselt mõtiskleb autor selle üle, mis siis tegelikult sunnib inimesi ette võtma pikki rännakuid piisakese vere pärast, mis enamasti jääbki leidmata. Kolme ja poole Peterburi-aasta järel on selle loo jutustaja oma vere küsimuses ehk sama rumal kui enne, ent tema album on täis pilte, mis teevad ta õnnelikuks. „Vene veri”  on lugu kohanemisest, mäletamisest ja unustamisest, aga ennekõike sellest, et veri tõmbab lõppude lõpuks ikka vere poole – kui ainult teaks, mis või kus see veri on. Kai Aareleid (snd 1972) on hariduselt dramaturg ning töötab tõlkija ja toimetajana. “Vene veri” on autori esimene proosaraamat.



Sillamäe Passioon

Autor: Andrei Hvostov

ndrei Hvostovi lapsepõlv möödus salapärases kinnises Kirde-Eesti linnas Nõukogude Liidu aatomitööstuse tehase kõrval. Tema lood räägivad eestlastest, venelastest, külmast sõjast, seriaalikangelastest, välismaa asjadest, „päris-Eestist”, mis jäi väljapoole Sillamäed; juttu tuleb ka Sinimägede lahingutest, Vaivara koonduslaagrist ja muust sõjapärandist. 

Need lood avavad eesti lugejale uusi tahkusid, samas pakuvad mitmedki 60ndail sündinute põlvkonna mured-rõõmud laiemat äratundmist. Autorile omases kreissae-stiilis lõikavad mitmed teemad sisse ka tänapäeva Eestisse ja lahkavad eestluse olemust, jätkates tema raamatu „Mõtteline Eesti” probleemistikku.



Metsalise märgi all. Punane paradiis: ühe epohhi kroonika

Autor: Edgar V. Saks

Mitmete ajalooromaanide autori Edgar V. Saksa jutustus esimesel nõukogude aastal (1940/41) Eestis toimunust ning inimestest, kes uude korda uskusid ja sellega kaasa läksid ning nende saatusest.

Eesti hümn

Autor: Küllo Arjakas

Raamatus antakse ülevaade maailma maade hümnidest, kus leidub isegi üht-teist kurioosset. Seejärel jälgitakse Eesti hümni teket ja omaks võtmist, hümni küsimust 1920. aastate Eesti Vabariigis, selle saatust ajaloo suurtormides ja au sees hoidmist paguluses ning Eesti hümni taastamist laulva revolutsiooni päevil 1988. aastal. Viimased peatükid annavad ülevaate hümni temaatikast juba taastatud Eesti Vabariigis. Raamatus on “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” noot ja sõnad ning CD-plaat salvestusega. Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

Eesti rahva kannatuste aasta


Igal raamatul on oma saatus. Nii ei ole erandiks ka 1943. aastal Eesti Omavalitsuse toetusel kirjastuses Eesti Kirjastus ilmunud teos „Eesti rahva kannatuste aasta“. Õigupoolest oli tegemist kaheköitelise koguteosega. See Saksa okupatsiooni ajal välja antud raamat kirjeldab Eestis toimunut aastatel 1939–1941 rõhuasetusega esimesel punasel aastal. Sõja ajal koostatud ülevaateteose tekstid ilmusid mõistetavatel põhjustel autorite nimedeta. Korrektoriks oli keeleteadlane Rein Nurkse (1907–1963), kellele mõisteti sõja järel selle eest karistuseks 25 aasta sunnitööd. Kavandati ka kolmanda raamatu väljaandmist, kuid see töö katkes 1944. aasta suvel, millal sõjategevus taas Eestisse jõudis. Esimese köite ilmumise järel kirjutas Juhan Viidang (1900–1980) ettenägevalt, et koguteos kirjeldab „tulevastele põlvedele eesti rahva masendavaid elamusi bolševistliku vägivallavalitsuse all.“ (Eesti Sõna, 18. VII. 1943).Pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aasta sügisel pandi „Eesti rahva kannatuste aasta“ kohe loomulikult keelatud raamatute nimekirja ja suleti raamatukogude erifondidesse. See raamat jäi alles paljudesse koduraamatukogudesse ja ringles käest kätte kitsamates ringkondades. „Eesti rahva kannatuste aasta“ 4. trüki avaldamine 69 aastat pärast esmatrükki on seega eelkõige oluline tollase ajastu dokumendina. (Tõnu Tannberg, ajaloolane, Tartu Ülikooli õppejõud)

10.2011


Härrana sündinud

Agu Takis

Saksa okupatsioon, Vene okupatsioon, nõukogude aeg, sõjaväeteenistus väga karmide tingimustega vangilaagris Uuralites, tagasipöördumine Hiiumaale – see raamat on lugu ühe tegusa, 3. juunil 1940.aastal Hiiumaal sündinud mehe elust.

Takis kirjelab raamatus ehedalt kolhooside ja sovhooside moodustamise perioodi, parseldamist ja nihverdamist, erinevate mentaliteetide põrkumist. Kuidas kõik keerles rahateenimine, naiste ja veel kord naiste ümber.

Takis meenutab ka oma sagedasi Venemaa visiite – et saada kalurikolhoosile mingisugune hea masin, tuli omakorda Venemaale midagi viia ning alati ka otsustajaid „moosida“. Suurest jahi-ja kalakirest, suurest-suurest loomaarmastusest ning pisaratest, kui üks jahimees sea asemel tema laika maha lasi – esimesed laikad tõi Eestisse just raamatu autor.

Raamatu üks haaravamaid peatükke kirjeldab ka Eesti esimese jäätee ehitamist, mille üheks rajajaks Takis oli. Selle tegemisel tuli õppida omaenese teadmistest, sest kellegi kogemustest õppida polnud – üks suur veok vajuski läbi vastrajatud jäätee, mida siis pea terve ööpäev vintsidega 15 meetri sügavuselt jääle tagasi sikutati.

Raamat jõuab välja esimeste kooperatiivide tekkeaega, aega, kui hakkas paistma vabaduse kiir. Raamatusse tuleb ka nukraid noote, kui autor näeb maade “ärastamist” ning mure pere ja laste pärast – sest arstid panid karmi diagnoosi….


Krimmi mälestused

Pühendatud eestlaste Krimmi asumise 150. aastapäevale

Georg Lukas

 

Tänavu, 2011. aasta sügisel, möödub 150 aastat päevast, mil esimesed eestlastest väljarändajad jõudsid „tõotatud maale”, Krimmi. Selle raamatu autor Georg Lukas räägib oma perekonna elust Krimmis ja Kaukaasias kahekümne aasta jooksul eelmise sajandi algul. „Krimmi mälestuste” näol täidetakse üks seni valgena püsinud laik Eesti ajaloos.

Georg Lukas (1914–1988) sündis Krimmis Kontši-Savva külas tuntud ja hinnatud kooliõpetaja ja eestluse hoidja August Lukase pojana. Esimese koolitarkuse sai ta oma isalt kohalikus külakoolis, siis õppis Džankois ja Simferoopolis. Tagakiusamise ja represseerimise eest põgenes pere 1930. aastatel Kaukaasiasse Groznõisse. Erinevates paikades venelaste, tatarlaste või tšetšeenidega koos elades sai selgeks ka selle rahva keel.

Pärast isa surma 1931 jäi haridustee pooleli ja Georg pidi tööle minema, et aidata emal peret ülal pidada. Ta töötas nii kolhoosis kui artellis, pikka aega loomade varumispunktis.

Sellest kõigest jagub raamatusse unikaalseid mälestusi ja meeleolukaid, kohati ka naljakaid episoode. Köitev on Georgi jutustus Krimmi ja Lõuna-Ukraina inimestest, linnadest ja maastikest. Kas autor on seejuures realist või romantik, jääb lugeja otsustada.

Julgus muuta oma elu pälvib alati imetlust ja järgimist. Nii on Georg Lukase, tema suguvõsa ja paljude krimmi-eestlaste käekäigust, unistustest ja tegudest üht-teist tarvilikku õppida ka meil, kes me elame 21. sajandi moodsas ajas. See raamat võib pakkuda huvi kõigile, kes tahavad teada, kuidas oma eesmärkide täitmisel rakendada retsepti õnnelikust elust.


Siberi karm kool

 
 

See mälestusteraamat on ebatavaline, sest see pole asjatundjate lihvitud töö. Kooliõpilased panid oma sõnaseadmise oskust mööda kirja 1941 ja 1949 Siberisse saadetute ammuseid koolimälestusi. Osalt on need 69 mälestust oma pere lood, enamasti aga kirjapanejate jaoks võõrad saatused. Ühendav on see, et tänased kirjutajad on ligikaudu sama vanad, kui seda olid meenutajad oma rasketel kooliteedel. Nii polegi need nagu vanade inimeste mälestused, lugejaga räägivad kooliealised ja räägitu on seda ehedam. Ka lühikeses loos on peidus elukäik, rääkimata siis pikematest ja põhjalikumatest, pildimaterjaliga mälestustest, mis on kahtlemata huvitavaks ajaloliseks lugemisvaraks. Tänasel päeval tundub tollane uskumatuna, kuid mälestusest mälestusse korduvad teemadkinnitavad, et just niisugune see küüditatu kooliaeg oli.



06.2011


Sõda nähtamatu vaenlasega

Eesti inimesed Tšernobõli katastroofis

Helle Tiikmaa

25 aastat tagasi, 1986. aasta 26. aprillil kell 1.23 plahvatas Tšernobõli tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor, millest aurustus ja heideti atmosfääri 50 tonni tuumakütust. Radioaktiivse pilvena kandus see üle Valgevene, Venemaa, Poola, Skandinaavia ja Baltimaade.

Eesti jäi küll saastepilvest märkimisväärselt puutumata, kuid õnnetus tabas meie kodusid teisel moel: 1986.–1989. saadeti Eestist Tšernobõli katastroofipiirkonda ligemale 5000 meest.

Mälestusteraamatus meenutavad kordusõppuste sildi all katastroofi tagajärgi likvideerima saadetud seda aega oma elus, mille järel polnud enam miski endine.


04.2011


Lauri Törni - Legend - Larry Thorne

Petri Sarjanen, Kari Kallonen

Lauri Törni on legend. Elurõõmsast Viiburi poisist kasvas sõjasangar ja üksus Törni kartmatuks juhiks saanud karmi käega ohvitser. Venelased pakkusid tema pea eest kolme miljoni marga suurust tasu, soomlased aga autasustasid teda Mannerheimi ristiga. Pärast sõjategevuse lõppu sõitis Törni allveelaeval Saksamaale ja talle mõisteti selle eest kuue aasta pikkune vanglakaristus. Ta siirdus julgeolekupolitseist jälitatuna Rootsi kaudu Venezuelasse ja hüppas ühel ööl Mehhiko lahel laevalt merre. Ühendriikides sai Lauri Törnist Larry Thorne. Karismaatiline erivägede ohvitser ronis mägedes, hüppas langevarjuga, kihutas võidu sportautol ja viis läbi päästeoperatsiooni Iraanis. Thorne’i peeti kommunistide agendiks ja LKA püüdis teda enda teenistusse värvata. Müsteerium sai lõplikult valmis siis, kui Thorne Vietnami sõja ajal üht salajast ülesannet täites 1965. aastal kopterilennul kaduma jäi. Rohkem kui kolmkümmend aastat hiljem rändasid viis soomlast peaaegu ligipääsmatusse džunglisse. Soome-Ameerika ekspeditsioon tegi kindlaks ja uuris läbi katastroofipaiga kõrge mäe harjal ning 2003. aastal maeti Törni viimaks sõjaväeliste austusavalduste saatel Arlingtoni kalmistule. Kari Kallonen ja Petri Sarjanen on ajanud jälgi džunglis ja uurinud arhiive nii Soomes kui ka Ühendriikides. Nad lasevad kõnelda ka sugulastel, Törni jäägritel ja rohelistel barettidel. Lisatud on salajasi ettekandeid, sõnum surnud kallimalt, viimase lennu ainulaadne kaart ja haruldast pildimaterjali. “Legend” on ühe uskumatuna näiva eluloo kirjeldus ning läbi kolme maailmajao kulgev hoogne seiklusjutt, mis naaseb viimastes peatükkides uduhõlmas džunglimäestikku.


03.2011


Peterburi eestlaste lood

Lea Jürgenstein, Liina Rootalu

30 eestlase jutustatud eluloo kaudu avaneb Peterburi eesti kogukonna saatus 20. sajandi algusest tänaseni. Selles on mälestusi keisri õukonnast ja Leningradi blokaadist, kõrgkooliõpingutest nõukogude suurlinnas, elust eestlasena laial Venemaal ja tänapäevases Sankt Peterburgis.
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist pidid Peterburi eestlased endid uuesti määratlema. Kes nad õigupoolest on? Kas suurlinna kosmopoliitsed elanikud või hoopis “kolmanda sordi eestlased”?
Rohkete fotodega illustreeritud raamat on pühendatud Peterburi Jaani kiriku taasavamisele.

Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus

Erkki Tuomioja

Eesti esimesest iseseisvusperioodist kerkib esile kaks nime: Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Nende koostöö ja konkurents on lõimelõngaks ka siinses põhjalikus Jaan Tõnissoni eluloos.
Päts alustas vasakradikaalina, aga lõpetas autoritaarse riigipeana.Tõnisson oli parempoolne rahvuslane, lehe- ja riigimees, kes tõusis mitut keerdkäiku pidi liberaalse opositsiooni juhiks ja kadus Nõukogude salapolitsei vangistatuna. Erkki Tuomioja on valinud oma teosele huvitava lähenemisnurga: ta põimib Tõnissoni elujärkude ja Eesti poliitilise ajaloo sekka samal ajal Soomes aset leidnud sündmusi ja poliitilisi otsuseid. Tulemuseks on biograafia, mida on rikastatud huvitavate tõlgendustega sellest, kuidas geograafia, naabrussuhted, poliitikute isikuomadused ja püüdlused ning sageli tühisedki seigad mõjutavad ajaloo suuri pöördeid ja riikide arengut.

Erkki Tuomioja (s 1946) on Soome poliitik ja kirjamees. Aastatel 2000–2007 oli ta Soome välisminister ja 2008. aastal Põhjamaade Nõukogu president. Ta on kirjutanud 18 raamatut, nende seas ka 2006. aastal Varrakus ilmunud „Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses”, mis pälvis Tieto-Finlandia ehk Soome mainekaima aime- ja õppekirjanduse auhinna.

Isamaa Ajaloovihik 2011

Kes tulistas ltn. Kuperjanovit?
Riik kinkis 2008. koolidele võltsitud Vabadussõja kaardi
Miks hakkas kol ltn Soodla 1938 kindral J. Laidonerile vastu?
Kurkse katastroof - kas õnnetus või tragöödia?
ENSV vabakäiguvangid ja valvurid
1948 - Kuperjanovi poeg tegutseb?
A. Sirk - mahavaikitud eesti märter
Suur kombinaator - L. Ritt
EESTI EEST! Metsavend V. Pedak!
Miks alustas riik 1923. J. Kuperjanovi vastast kampaaniat?
Kas ltn. Kuperjanovi viimane kiri?
Kiri EV presidendile


24.01.2011


Nõukogude armee ja eesti mees

Enno Tammer

Sellesse mahukasse raamatusse on kogutud eesti meeste ehedad mälestused Nõukogude armee igapäevaelust aastatel 1951–1991. Neis kirjapanekutes on valu ja ängi, aga ka nalja ja absurdset olmekoomikat.

Lisaks selgitab Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts Nõukogude Liidu kohustusliku ajateenistuse teket ja korralduslikke põhimõtteid. Raamatus on mälestuste elavdamiseks üle 300 foto ja illustratsiooni.

Näiteks meenutab Nõukogude kohustusliku ajateenistuse algust Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk: “Esimesel aastal said peksa kõik, eriti palju aga Moskva ja Leningradi poisid. Nende kohta öeldi, et nad on ülbed intelligendid ja see tuleb neist välja peksta. Baltikumist pärit poisid said peksa selle eest, et „teie vanaisad tapsid meie vanaisasid”. Põhiliselt anti peksa aga niisama.”

Metsavenna käsiraamat

Alfred Käärmann

Legendaarse metsavenna raamat on ellujäämisõpetus rasketel aegadel. Käärmann võitles Eesti eest Teise maailmasõja rinnetel, siis 1944–1952 metsavennana Läti piiri äärsetes metsades.1952. aastal tabati reetmise tulemusena. Kaheksa aasta jooksul metsas omandatud sissisõja kogemused on kasulikud ka täna. Käärmann õpetab vajalikku elutarkust, kuidas ekstreemsetes oludes ellu jääda, toime tulla ja jääda alati iseendaks.
Enn Tarto saatesõna.

Lugusid Julius Kuperjanovist

Leo Laurson, Richard Roht, Jüri Naelapea

Julius Kuperjanovi nimi on rahva hulgas tuntud Vabadussõja sangarina, kes suri Paju lahingus saadud punaste kuuli tekitatud haavadesse. Missugune oli aga tulevase kangelase lapsepõlv, noorukiaeg või täismeheks sirgumise lugu ning kust ammutas ta seda tohutut eneseohverduslikku indu, mis sundis teda asuma oma paljukannatanud rahva kaitsele?
Hea lugeja! Sa leiad vastused käesolevast kogumikust, millesse on koondatud kolme autori erinevad lood Julius Kuperjanovist: kangelaseks sirgumise ja selleks saamise lugu ning lõpetuseks midagi ebatavapärast – Vabadussõjaaegses luulekeeles lisa tema viimasest ööst Paju all.

Eesti Vabariigi mündid ja paberraha 1991-2010

Allan Tohv

Raamatus u. 200 kõrgekvaliteedilist reproduktsiooni eesti müntidest (59) ja paberrahast.

Eesti raudtee 140

Küllo Arjakas

Eesti Raudtee ajalugu 1870-2010.


NB:Raamat on ainult kohapealseks kasutamiseks.


01.09.2010


Määramata ajaks Siberisse

Eino Puhilas

Varase lapsepõlve represseerituna Siberis veetnud Viru-Nigula mees Eino Puhilas on üles kirjutanud oma mälestused ning koostanud neist raamatu.


27.07.2010


Kui kodud lõhuti

Siirak, Juta

Eesti taasiseseisvusaja esimese naiskirikuõpetaja Juta Siiraku (s. 1929) mälestused: lapsepõlv Virumaal, isiklikud mälestused nii Vene vägede sissemarsist Eestisse 1940 kui ka venelaste põgenemisest sakslaste eest 1941, uuest nõukogude okupatsioonist 1944. a. jpm. Õppimine EELK Konsistooriumis Tallinnas 1948 - 1949, isiklikud kokkupuuted karismaatiliste Uku Masingu ja Evald Saagiga..., detailsed mälestused küüditamisest 1949. a., küüditatuna Siberis... Tagasi Eestis 1956, uue kodu rajamine Harjumaal Keila kandis, uus algus jälle EELK Konsistooriumis 1973 – nüüd juba kindlalt valitud teel. Kogu mälestusteraamatut läbib otsekui nähtamatu niidina tee leidmine Jumala juurde, selle rohtuda laskmine ning uuesti ja juba jäädavalt selle omaks võtmine. Mitte lihtsalt meenutused, vaid läbi humanistliku õpetajaprisma väärtustatud ja läbikaalutud, peene detailitajuga kirjapandud mälestused!! Väärib märkimist, et katkendid sellest raamatud tõsteti esile ka ühenduse Eesti Elulood poolt.


21.06.2010


Ellujääja

Mälestused

Valetina Nõlvak

Nende mälestuste kirjapanija sündis 1914. aastal Pihkvas riigiametniku perekonnas. Pärast punaste võimuletulekut Venemaal põgenes perekond Eestisse. Valentine oli alles nelja-aastane, kui ta ema haigeks jäi ja suri. Isa abiellus uuesti, mõne aja pärast haigestus temagi raskesti ja varsti jäid pere kolm last ka ilma isata. Mõneks ajaks sattusid nad võõrasema meelevalla alla, peagi lahkus aga elust ka võõrasema ning saatus pillutas õed-vennad mööda ilma laiali.
Valentine elutee viis ta Saksi ja hiljem Muraste lastekodusse, sealt edasi Tallinna kooli, tallu kasulapseks, uuesti lastekodusse ja siis Saku majanduskooli. Pärast kooli lõpetamist algas iseseisev elu – töötamine ja tööotsingud nii maal kui linnas. Tööpuudus oli suur ja ajad rasked, eriti varata ja sugulasteta noore inimese jaoks.
Kuid Valentine oli ellujääja – ta oli lahtiste töökätega, erksa loomingulise vaimuga, vankumatu õiglustundega ja söakas, paiguti suisa hulljulge. See aitas tal alati edasi minna, hoolimata kõigist ränkadest katsumustest. Elujulgus, leidlikkus, töökus ja õiglane meel olid talle toeks nii Siberi vangilaagris, kuhu ta valekaebuse põhjal sattus, kui ka pärast Siberist tagasitulekut; Eestis tuli ju jälle nullist alustada, 1950. aastad olid aga teadagi karmid ajad, veel palju karmimad, kui Valentine noorusajal.


12.05.2010



Viie võimu all

Aili Jõgi, Ülo Jõgi

Käesolev raamat koondab ühiste kaante vahele kahe teeneka inimese elukäigu ja nende kokkusaamise loo.
Ülo Jõgi, tuntud vabadusvõitleja ja legendaarsest Erna retkest osavõtnu, toob lugeja ette kogu oma seiklusrikka nooruse, sõjatee ja vangla-aastad. Ülo kirjutatu hõlmab raamatust umbes 2/3.
Ülejäänud osas meenutab oma minevikku Ülo Jõgi abikaasa Aili Jõgi, kes on represseeritute ringkondades samuti väga tuntud. Vaid 16-aastase tüdrukuna laskis ta koos sõbratariga õhku Tallinnas Tõnismäel seisnud punaarmeelaste hauatähise, mille eest mõisteti paljudeks aastateks vangi.
Ülo ja Aili Jõgi kohtusidki vangla-aastatel kaugel Põhjas ja abiellusid. Kodumaale tagasi jõudsid nad alles 1970. aastal. Aili ja Ülo Jõgi on lisaks kõigele muule ka teenekad laskesporditreenerid.


01.aprill.2010


Iidses Roomas viie denaariga päevas

Philip Matyszak

Tere tulemast maailma kõige suurejoonelisemasse linna – majesteetlikku, monumentaalsesse ja puhuti dekadentlikku keisrilinna Roomasse!

Reisi tagasi aastasse 200 pKr ja tungle Rooma tänavatel koos traaklaste, egiptlastest kaupmeeste ja germaanlastest palgasõduritega. Vaata, kus kaubeldakse eksootiliste vürtside ja veelgi eksootilisemate orjataridega. Uuri, kus on öömajale jäämiseks, einestamiseks või Colosseumis istumiseks kõige parem paik.

Selle fantaasiaküllase reisiteatmiku koostamise aluseks olid Roomas antiikajal elanud inimeste tähelepanekud ja nüüdisaegsed arheoloogialeiud, mis aitasid kujutlustes taastada Rooma linna just niisugusena, nagu see nägi välja oma õitseajal.


Iidses Ateenas viie drahmiga päevas

Philip Matyszak

Tere tulemast iidsesse Ateenasse – jumalate ja geeniuste linna!
Reisi ajas tagasi viiendasse sajandisse enne Kristust ja vaata Ateenat turisti pilguga. Siin, maailma esimese demokraatliku riigi südames, võid turuplatsil Sokratesega väidelda, rahvakoosolekul poliitikuid küsimustega kiusata ja teatris Aristophanese absurdikomöödiatele kaasa naerda. Talleta mälestustes imeline vaade akropolilt, kus Parthenon – kõikide aegade kauneim tempel – kätkeb endas Ateena linna vaimu. Uuri, mida Periklese linnas vaadata, külastada ja süüa või millest oleks targem hoiduda.

Iidses Ateenas viie drahmiga päevas viib sind läbi käratseva rahvasumma Parthenoni kirgastesse kõrgustesse ja läidab südames imetluse selle linna vastu, kus hilisema Lääne kultuuri vundamendi moodustanud ausambad ja mõtted on alles kastevärsked nagu jumalanna Athena altarile asetatud lillevanikud.


Raamatutvustused aadressilt www.apollo.ee

26.märts.2010

Ükskord niikuinii

Tiit Made

See on esimene meenutustesugemetega raamat laulvast revolutsioonist, kus sündmusi on käsitletud teemade kaupa. Sündmustik hakkab rulluma märtsist 1985, kui Mihhail Gorbatšovist sai NLKP Keskkomitee peasekretär ning käivitusid perestroika ja glasnost. Eesti rahva poliitilise aktiivsuse raputas üles fosforiidisõda. Autor on omaette peatükkidena värvikalt käsitlenud Loomeliitude pleenumit, Hirvepargi meeleavaldusi, nelja mehe isemajandamise ettepanekut, Rahvarinde üliaktiivset tegevust liikumisel suveräänsuse ja sõltumatuse poole, Rohelise Liikumise aktsioone, eestlaste tegutsemist Kremlis Rahvasaadikute Kongressil, Toome ja Savisaare valitsuste ettevõtmisi, ängistavat migratsiooni ja Interliikumise pingutusi säilitada Moskva kontrolli Eesti üle, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee opositsiooniliselt innustavat tegevust, EKP hääbumist, Ülemnõukogu otsustavat rolli iseseisvuse toojana, väliseestlaste lülitumist kodumaa poliitilisse ellu jt. tollaseid sise- ja välispoliitilist elu mõjutanud institutsioonide ja ühenduste ettevõtmisi; kulminatsioon on augustiputš ja Toompea lossis toimunud kahe pingelise päeva reportaaž, mille lõpptulemuseks oli 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamine. Raamatus on palju dokumentaalfotosid ning ligi 500 isikunime.
Majandusteadlase ja väliskommentaatorina sukeldus Tiit Made poliitikasse nelja mehe täieliku isemajandamise ettepaneku kaudu. Valiti NSV Liidu rahvasaadikuks, oli Eesti Rohelise Liikumise aseesimees, Eesti Ettevõtjate Erakonna esimees ning Ülemnõukogu väliskomisjoni aseesimees.


Eesti Teises maailmasõjas

M.Laar

Teise maailmasõja jooksul sattus Eesti kord natsliku, kord kommunistliku okupatsiooni alla. Mõlemad olid eestlastele vastumeelsed. Eestlased uskusid pikka aega et 14. augustil 1941 lääneliitlaste poolt Atlandi hartas antud lubadus — taastada sõja järel kõigi okupeeritud riikide iseseisvus — saab teoks. Rahvuslik vastupanuliikumine astus kontakti läänes tegutsevate Eesti diplomaatidega, andis välja lendlehti ning korraldas allumatuskampaaniaid. Eestlasi võitles Teises maailmasõjas mitme armee koosseisus. Venemaale viidud eesti sõjaväelaste ja mobiliseeritud meeste saatus oli traagiline. Talvel 1941–1942 suri sunnitöölaagritesse paigutatud eestlastest üle kolmandiku, ellujäänutest formeeriti 1942. aastal 8. Eesti Laskurkorpus. Saksa mobilisatsiooniga kaasa läinud meestest moodustati pataljon "Narva" ning 3. Eesti SS-Brigaad (hiljem 20. Eesti SS-Diviis). Alles 1944. a. suurenes eestlaste kaasaminek saksa mobilisatsiooniga — seda lootuses võidelda Eesti vabaduse eest. Viimane, ebaõnnestunud, katse Eesti iseseisvuse taastamiseks tehti 1944. a. septembris. Meeleheitlikule vastupanule vaatamata kaotasid eestlased sõja tulemusel iseseisvuse ning sattusid NSV Liidu okupatsiooni alla.