Karula - Lüllemäe

raamatukogu


1911 - 2007


Lüllemäe Raamatukogu

Karula Muinsuskaitse Selts


2008



Brošüüri valmimist toetasid: Eesti Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp, Karula Vallavalitsus ja Karula Muinsuskaitse Selts

Koostas: Vaike Puudersell

Kujundas: Siiri Raamets

Köitmistöö teostas: AS „Vester“

Suur tänu abi eest brošüüri valmimisel Etna Ansile ja Eha Saanile ning Valga Maa-arhiivile




Mõtteid raamatust ja raamatukogust


Me tõus ja langus ühes raamatutega.

/Henrik Visnapuu/


Vana tarkusetera ütleb, et rikka rikkus on taskus, vaese rikkus südames. Eestlaste vaimuvarandus on talletatud raamatusse.

Hea lugeja! Sind ootab raamatukogus tarkuse ja vaimurikkuse maailm.

Lugejate arvukus kasvab aasta-aastalt, mis on meie praeguse aja märk.

Käesoleval ajal on raamatud kergesti kättesaadavad, kuid väga kallid. Mõni aeg tagasi oli olukord vastupidine, raamatud odavad, aga nende muretsemiseks oli tehtud igasuguseid takistusi. Koduse raamatukogu täiendamiseks uute väljaannetega tuli seista järjekordades, vastu anda vanapaberit jm. Nüüd saab iga lugemishimuline oma soovi rahuldada ilma raamatut ostmata avalikus raamatukogus.

Raamatu tähtsust rahvale ei saa alahinnata. Ta õpetab, soovitab, suunab inimeste tegemisi. Raamatukogu võib võrrelda kooliga, kus puuduvad klassid, mida peab lõpetama.

Kui nõukogude ajal oli raamatukogudel rohkem propaganda funktsioon, siis nüüd on tal kultuuri edasikandjana suur vastutus.

Raamatud talletavad inimeste mõtteid ja annavad need edasi järeltulevatele põlvedele. Raamatud on kestnud iidsetest aegadest, kas siis kivitahvlitel, papüürusel või paberil. Raamatud püsivad igavesti nagu monumendid. Ei internet ega massimeedia kanalid saa muuta raamatukogude tähtsust olematuks. Raamat oli on ja jääb.

Raamatukogus töötades juba maha ei käi: suhtled paljude inimestega, oled raamatute sees ja õpid pidevalt midagi juurde. Paratamatult saad teada ühtteist lugejate eluolustki. Kauaaegse raamatukogu töötajana on lugejaskond tuttav. Mõni on meeles isegi lapseeast, kui raamatuid laenates nina vaevalt üle laua ulatus. Nüüd tuleb raamatukokku juba koos lastelastega.

Hea on tõdeda, et kohalik omavalitsus hindab ja toetab valla kultuuriasutusi. Raamatute muretsemiseks leitakse alati lisaraha.

Karula valla rahvale on raamatukogud pakkunud lugemisrõõmu palju aastaid. Jäägu see rõõm kestma ka tulevikus.


Etna Ansi

Lüllemäe raamatukogu juhataja

Rahvaraamatukogude arenemisest Eestis


Esimesed raamatukogud olid Eestis olemas juba 16. sajandil – need olid kloostri- või kirikuraamatukogud, mille peamiseks kasutajateks olid mungad või nunnad.

Eestikeelse kirjanduse ühiskasutus sai alguse 18. sajandi vennastekoguduste palvemajades, kus ringles nii käsikirjalisi kui ka trükitud raamatuid. Aga ka siis oli vara rääkida maarahva raamatukogudest.

Avalikud, omakeelse kirjandusega raamatukogud, tulid eestlastele 19. sajandil. Neile ei saa siiski läheneda tänapäevase mõõdupuuga: raamatukapp klassinurgas – selline oli algus.

Rahvusliku liikumise keskseks küsimuseks olid haridus- ja kooliolud; siitpeale oli ka eesti raamatukogude ajalugu kõige tihedamalt seotud kooliga. Rahvusliku liikumise suurürituste elluviija oli kooliõpetaja.

Eesti rahvusliku liikumise kandjaks oli maarahvas. Rahva asutatud raamatukogud said alguse maal ja nende areng toimus maal kiiremini kui linnades.

1860.a. avati ühes rahvusliku liikumise tähtsamas koldes Viljandimaal, Tarvastus, raamatukogu. Avalike raamatukogude traditsioonile Eestimaal oli sellega algus tehtud.

1880-ndate aastate keskelt on kindlaid andmeid 135 raamatukogu kohta maal.

1880-ndate aastate II pool tähistab ühe arenemisjärgu lõppu eesti raamatukogude ajaloos. Selle aja jooksul lõpetas oma tegevuse 100-110 maaraamatukogu, sest neil ei olnud tegevusluba.

1890.a. Venemaa siseministeeriumi rahva-raamatukogude uus määrus tegi olulisi kitsendusi raamatukogude asutamiseks ning raamatukogudes lubatud raamatud moodustasid vaevalt kümnendiku kogu raamatutoodangust. Ainult väga suur nõudlus kirjasõna järele ei lasknud raamatukogudel välja surra.

Karskusseltsid olid nendel aastatel peamised rahvaraamatukogude traditsiooni jätkajad.

1896. a. tegutses Eesti külades 45 raamatukogu, neist loaga 14; 1905. a. 134, loaga 100. Üldarvuliselt oli 1905.a. saavutatud 1880-ndate aastate raamatukogude hulk.

Oli ka teisi lahendusi, muuhulgas isiklikes raamatukogudes. Kooliõpetajatel ja teistel kirjandushuvilistel inimestel olid isiklikud raamatukogud, kust nad laenutasid meelsasti raamatuid ka külaelanikele.

Suurema tähtsuse omandasid lugemisringid. Seadus ei keelanud raamatuid omamast ja seda naabrile andmast. Raamatuid osteti ka ühiselt ja lugemisringid olid laialt levinud. Lugemisringide arv võis ulatuda isegi sadadesse, kuid need ei tegutsenud muidugi pikema aja jooksul.

1906. a. olukord leevendus, keelatud raamatute nimestikud kadusid 1907. a.

Hoolimata takistustest ja kitsendustest, mis tulid kubernerilt ja teistelt kohapealsetelt võimudelt, asutati aastatel 1906-1915 Eestis 337 raamatukogu, neist maal 247.

Kui kättesaadav oli raamatukogu meie maalugejatele Vene keisririigi lõpuaastatel? Eestis oli 346 valda, nendest oli raamatukogu 242 vallal. Võib öelda, et ca ¾ elanikkonnast olid need asukoha poolest kättesaadavad.

Eesti raamatukogunduses leidsid olulisemad sündmused aset Eesti Vabariigi ajal. Eesti raamatukogundus sündis siis oma teoreetiliste seisukohtade ja praktiliste juhistega. Eesti sai korraliku, kogu maad haarava (avalike) raamatukogude võrgu, millele avalikkude raamatukogude seadus lubas anda väärilise olemuse – nii kogude sisu kui teenindamise taseme poolest.

Õigusliku kaitse ja seadusliku garantii rahastamisel said avalikud raamatukogud Eesti Vabariigi algaastail. Selle andis 1925. a. kehtima hakanud “Avalikkude raamatukogude seadus”: “Avalike raamatukogude seaduse põhjal on vallad kohustatud asutama raamatukogusid, kus rahvas tasuta raamatuid lugeda saab. Raamatukogude korraldamiseks on kohustatud vallad iga valla nimekirjas oleva kodaniku pääle eelarvesse võtma 2 senti. Valla poolt määratud summale annab võrdselt toetust avalikule raamatukogule haridusministeerium.”

Kui 1924. a. oli avalikke raamatukogusid 518, siis 1939. a. juba 736.

Nõukogude võim tuli Eesti raamatukogudesse raamatute hävitamisega. Raamatukogu ei olnud enam kultuuriasutus, vaid ideoloogilise võitluse eelpost ja raamatukoguhoidjast sai rindetöötaja.

Et raamatute ostmine võiks pidevalt käia, tsentraliseeriti külaraamatukogude kirjanduse ostmise summad Eesti NSV eelarvesse. Neid kasutas Kultuurhariduslike Asutuste Komitee Tallinna Bibkollektorist igaühele kirjandust saates. Raamatuid ilmus vähe ja peaaegu kõik sellest ka saadeti. Raamatukogudel endil ei olnud midagi valida, nendele jäi vaid raha perioodika tellimiseks. Nii kujunesid kõik külaraamatukogud ühenäoliseks. Linnad ja rajoonikeskused võisid ise kirjandust valida.

Rahvaraamatukogude elus oli kaks suuremat muudatust: 1950-ndate aastate lõpus avariiulite sisseseadmine ja 1970-ndate aastate alguses tsentraliseerimine. Viimane tähendas rajooni- ja suuremate linnaraamatukogude muutmist kesk-, teiste saamist haruraamatukogudeks. Tsentraliseerimisega sooviti parandada koostööd ja informatsiooni vahetamist.

Tolleaegse statistikaga ei ole mõtet opereerida. Kõik näitajad kasvasid nii nagu partei ja valitsus ette nägid. Raamatukogud toimisid nii, nagu olud lubasid, kuid traditsioon hoiti alles ja oleme jõudnud tänasesse päeva.

Praegu on Eestis 585 rahvaraamatukogu, neis on ca 11 miljonit teavikut. Kahju, et omaaegne termin avalik raamatukogu, mis sedalaadi raamatukogu olemust paremini avaks, ei võetud taastatud Eesti Vabariigis kasutusele, vaid jäädi nõukogudeaegse rahvaraamatukogu juurde.


Kristi Simson

Valga keskraamatukogu peaspetsialist




Kasutatud kirjandus: Kaljo-Olev Veskimägi „Kahte kappi on ühetassa majas tarvis: leivakappi ja raamatokappi. Eesti raamatukogude ajalugu.“


Karula avalike raamatukogude arengust


Esimesed kaudsed teated Karula raamatukogude - eelsest ajast ulatuvad XIX sajandi 80-ndatesse aastatesse. Sellest annab tunnistust ajalehes “Eesti Postimees” 1886. aastal nr. 13 26. märtsil kirjutatud järgmine artikkel:

/ Et terve vald, nagu E. P. ju sõnumi tõi, ennast hobuse varguse vähendamiseks on ühendanud, mõjub küll kauniste kotti pantava varanduse kohta; aga ennast ühendada ajalehe lugemise ehk raamatukogu asutamisele, see on kaugel nendest. Ometi on ärksamad seas, kelledele ligi 20 ajalehte tuleb, enamast kõik paremad Eesti meelsed ajalehed. Aastat 15 tagasi tuli igale kooli õpetajale „Ristirahva pühapäeva leht“ ilma hinnata, kelle asemele 1881. aastal „Tallinna Sõber“ anti, nüüd on tänavu see nendelt võetud. Mispärast?“ Artiklis väljendub lootus, et vallavalitsus aitab vaimuvalgust – raamatut rahvale kättesaadavaks teha, sest oli juba neid, kes hariduse kasu ära tundsid./

Daatum, mis märgib Karula Rahvaraamatukogu avamist, on 1911. aasta, mida võime kindlalt väita ajaleht “Olevik” 1914.a. nr. 42 12. aprill lk. 2 v. 3 artikli “Rahvaraamatukogud” põhjal: /Karula rahvaraamatukogu selts vaatas 25. märtsil oma kolmeaastase tegevuse pääle tagasi. Vaimustusega on ta asutatud ärksamate kihutusel. Osavõtmine on aga leige olnud ja liikmete arv vägise vähenema kippunud. Seltsi sihid ja aated on hääd ka tööd on tehtud, pidusid ja kõnesid peetud. Suuremaks takistuseks seltsi tegevuse laiendamisele on kokkutulemise koha puudus. On karulased sellega pidanud leppima, kui mõisa ehk vallamaja pööninguruumid endid pidude toimepanemiseks on avanud. Tarvidus aga ajakohase seltsisaali järele on otse kisendav. Aeg ammu käes tahmasest rehest välja pugeda. Raamatukogu seltsi õladel mitte kerge ülesanne – karulaste tuimust piitsutada ja osavõtmisele hariduslistest ettevõtetest võrgutada. Raamatukogu selts katsugu Karula meestele näidata, et peale “kõrtsi dividentide” ja “eestseisuste liitude” veel midagi paremat olemas on. Loodame, et selts sellele ülesandele asub ja oma paremat tahtmist selleks tarvitamast ei väsi. Jõudu tööle./

Karula Rahvaraamatukogu Seltsi asutaja ja juhataja (1910 – 1912) oli Friedrich Krillo (1877 - ? ) Võrumaalt. Ta tegutses Vastseliina, Karula, Valga laulukoorides ja näiteringides. Oli Karula Põllumeeste Seltsi juhiks 1910 .a. – 1914.a. Osales veel paljude teiste põllumajanduslike seltside asutamisel. 25. veebruaril 1911. aastal kinnitati Karula Rahvaraamatukogu nn. põhjuskiri. Seltsil oli teravaks probleemiks ruumipuudus: “Tarvidus ajakohase seltsisaali järele on otse kisendav. Aeg ammu käes tahmasest rehest välja pugeda ...”

Hiljem peeti vajalikuks raamatukogu selts ümber nimetada hariduse seltsiks ja astuda samme avaliku lugemistoa avamiseks. Refereerides ajalehte “Lõuna–Eesti” 1922.a. 15. okt. võib öelda, et peeti väga oluliseks rahvaraamatukogu avamist, et raamat oleks võimalikult kättesaadav ja odav. Samas märgitakse, et raamatukogu ülalpidamine on küllaltki keerukas, kuid ühiskond peab seda tegema, sest väiksema osa oma otstarbest täidab raamat, kui teda luuakse, kirjutatakse, suurem väärtus ilmub alles tema tarvitamisel ja seda suurem, mida laiemalt teda tarvitatakse.

1921. aastal loodi Karulas Haridusselts “Ärka”. Asutajaliikmeteks kohapeal tuntud seltsitegelased Jaan Kompus, Peeter Viilup ja Moorits Riiga. Liikmeid oli 23, liikmemaks aastas 25 penni. Põhikiri saadi Eesti Haridusliidult.

Seltsi korraldatud pidude sissetulekutest ja annetustest soetati 610 köitega raamatukogu. Raamatuid laenutati tasu eest – üks köide 3 penni.

Tunnustavalt tuleb mainida Eesti riigi toetavat suhtumist – igal aastal eraldati riigi eelarvest raamatukogudele fondide täiendamiseks raha. 1926. aastal eraldati Karula Haridusseltsile 3000 marka, 1927. aastal eraldati haridusministeeriumi poolt Karula raamatukogule 300 marka. 1928. aastal eraldas haridusministeerium Karula “Ärka” seltsile 1800 marka. Raamatukogudele eraldati peale rahalise toetuse ka raamatuid. Haridusministeeriumilt: Trans Rogar jt “Ajakohane kodulinnukasvatus”, Eesti Kirjanduse Seltsilt: Fr. Kreutzwald “Viru lauliku laulud”, L. Koidula “Kogutud luuletused”. A.Jürgenstein “Carl Robert Jakobsoni elu ja tegevus”, Ev. Lutheri usu Konsistooriumilt: “Usupuhastus eestlaste maal”, J. Lattik “Martin Luther”, Eesti Lauljate Liidult: “Eesti laulumaa”.

1926. aastal oli statistiliste andmete järgi Valga maakonnas hariduse- ja teisi seltse: rahvaraamatukoguseltse 17, haridus-seltse 8, noorsooseltse 4, karskusseltse 2, spordiseltse 2, laulu- ja mänguseltse 4, tuletõrjeseltse 7, põllumajanduslikke seltse 31.

1927. aastal oli “Ärka“ Rahvaraamatukogus umbes 800 raamatut. Laenutus oli tasuline. Sisse oli viidud kaardisüsteem. 1930.a. annetati Valgamaa kõigile raamatukogudele üks eksemplar koguteost “Eestimaa rahvas ja kultuur”. See raamat oli ilmunud juba 1926.a. Teos oli 1200-leheline.

Seltsil laulukoori ega orkestrit ei olnud, küll aga tegutses näitering, mida juhendas Jaan Kompus. “Ärka“ seltsi raamatukogu tegutses aktiivselt senini, kuni loodi laulukoor ja orkester. Järgnes langusperiood. Ajaleht “Lõuna-Eesti” 1930.a. nr. 127, 6. nov. kirjutab:

/Karula Rahvaraamatukogu Selts “Ärka” on oma tegevuselt viimasel ajal hoopis loiuks jäänud. See asjaolu on esile kutsunud suurt nurinat seltsiliigete keskel. Ka pole selts senini veel nõutavaid aruandeid esitanud asutustele, kus need tarvilikud. Ka olla seltsil raamatuid saada, kuid need ei olla välja võetud. Karula ärksamad noored loodavad juba ligemas tulevikus “Ärka” ärkamist./

Pole teada täpselt, mis olid objektiivsed põhjused, kuid 1931. aastal Karula Vallavolikogu otsusega “Ärka” Rahvaraamatukogu likvideeriti. Ajaleht “Lõuna-Eesti” 1931.a. nr. 69, 20. juuni mainib seda järgnevalt:

/“Ärka” omaaegne küllalt elujõuline organisatsioon, kes kaunis koguka raamatukogu soetas, on väga loiuks jäänud ja ei avalda pea üldse elumärke. Vallavolikogu otsustas, et “Ärka” raamatukogu tuleb likvideerida. Raamatud antakse üle Tuletõrje Seltsile, kelle raamatukogu Lüllemäel asub. Maavalitsus kinnitas vallavalitsuse otsuse. Ka kohapääl ei ole raamatukogu asjus nurinat kuulda./

Kava kohaselt jääb Karulasse kolm raamatukogu: Iigastesse Haridusseltsi “Valgus” oma, teine Pikkjärvele ja kolmas Lüllemäele Tuletõrje Seltsi raamatukogu.

Karula seltskondliku elu kõrgperioodiks võib lugeda 20 – 30-ndaid aastaid. 1926. aastal said kohalikud seltsid ja organisatsioonid nn. “Organisatsioonide Kodu”. See hoone saadi endise kõrtsihoone ümberehitamise teel ja avati pidulikult 1926. aasta jõulude ajal. Endine kõrtsihoone oli tugev maakiviehitis, rajatud umbes XV sajandil. Ümberehitus toimus seltsimajaks ja kaupluseks 1926.aastal. Teistkordne ümberehitus Lüllemäe rahvamajaks, Lüllemäe raamatukoguks ja Valga kooperatiivi kaupluse ruumideks toimus 1964. aastal.

1940. aastal seltsid likvideeriti. Kuhu jäid Karula raamatukogudes olnud raamatud, ei ole teada.

1940-ndad aastad muutsid täielikult raamatukogude olemuse. Kõik raamatukogud allutati uutele nn. nõukogude võimu seadustele. Rahvaraamatukogude uued alused määrati kindlaks Eesti Rahvakomissariaadi Nõukogu määrusega poliitharidustöö kohta 9. oktoobrist 1940. aastast. Juhtivaks organiks sai rahvakomissariaadi poliithariduse osakond. Kõik tegutsevad raamatukogud võeti riiklikku bilanssi.

Varem töötas enamik raamatukogusid ühiskondlikel alustel. Nüüd määrati kindlaks palgalised töötajad ning olukord muutus. Kellelt raha said, selle laulu pidid ka laulma. Uue suuna sai ka Lüllemäe raamatukogu.

Valgamaal hakkas raamatukogude tööd juhtima Valga Hariduse Rahvakomissariaadi poliitharidusosakond, mille eesotsas oli Alleks Vallner. Poliitkomissari ülesandeks oli raamatukogude ja rahvamajade tegevuse kaudu maakonna poliithariduse läbiviimine, elanikkonna ümberkasvatamine nõukogude ideoloogia vaimus. Kultuuri asendas poliitika. Nõukogude poliitiline ja valitseva korra ideoloogiline pitser jäi raamatukogudele ligi pooleks sajandiks. Raamatukogude põhiülesandeks sai sel pikal perioodil kommunistliku partei ja nõukogude valitsuse tegevuse ja mõttelaadi heakskiitmine, selgitamine ja propageerimine “laiadele massidele”.

II Maailmasõda käis laastavalt üle raamatukogude. Oli nii materiaalset kui ka vaimset kaotust, hukkus töötajaid. Õnneks Karulas töötajaid ei hukkunud.

1944. aasta sügisel vaibus sõjamöll, üks okupatsioon asendus teisega. Paljud raamatukogud olid hävinud ning kirjandus suures osas laiali kantud. Täielikult oli hävinud praeguse Karula valla Kaagjärve raamatukogu.

Peale sõda reorganiseeriti rahvakomissariaadi tegevus ning selle asemele loodi Valga Maakonna Täitevkomitee. Kultuuritööd, sealhulgas ka raamatukogusid, hakkas juhtima kultuuriosakond. Kohtadel loodi kultuuritöö juhtimiseks valdade täitevkomiteede juurde kultuurhariduse instruktori ametikoht. Karula valla Täitevkomitee kultuuriinstruktorid olid peale sõda: Nikolai Olvet (1947), Roosalu ja Meeta Tamm (1948) jt.

Nahkmantlites instruktorid viisid maal ellu kultuuriosakonna määruseid ja käsklusi ning jälgisid rahva meeleolu kohtadel, vastutasid “õige” poliitilise joone eest massiüritustel. Nad töötasid valdade kaotamiseni 1950. aastal.

Valgamaal hakkas peale sõda tööle 19 raamatukogu. Praeguse Karula valla territooriumil alustasid tööd Lüllemäe, Pikkjärve ja Kaagjärve raamatukogud. Neljakümnendate aastate raamatukogud olid armetud. Asusid tihti koos teiste asutustega. Näiteks asus Pikkjärve raamatukogu, (raamatukoguhoidjaks L. Anton) Karula-Vissi kiriklas, Lüllemäe raamatukogu (raamatukoguhoidjaks M. Tamm) ühes ruumis Lüllemäe külanõukoguga, Kaagjärve raamatukogu (raamatukoguhoidjaks E. Tompel) rahvamaja agitpunkti punanurgas.

Raamatukogude majanduslik olukord oli vilets ja sisustus kesine. Tihti puudus talvel küte või olid ahjud lagunenud. Ühele küttekoldele oli määratud 10 m3 puid. Puid pidi töötaja ise metskonnast muretsema ja üles töötama. Pimedal ajal oli tavaliselt valguse allikaks petrooleumilamp. Ka petrooleumi anti jao kaupa. Ühele lambile määrati ca 20 kg petrooleumi. Raamatukogudel oli enamasti üks lamp. Suureks mureks kujunes, kust hankida aknaklaasi, kuidas parandada ahjusid ja teha ruumid pisutki kasutuskõlblikeks. Ebakindel oli ka raamatukogutöötajate endi olukord. Inimesed ei teadnud, kus on nende koht ja mis saab elus edasi. Sõjajärgne kaader vahetus väga kiiresti. Ka Lüllemäe raamatukogu kaader vahetus peaaegu igal aasta. Neil aastail asus tööle raamatukogudesse hulk tublisid noori, kes jäid truuks sellele tööle kogu eluks. Üks nendest oli Kaagjärve raamatukogu juhataja Eugenie Tompel, kes asus tööle 9. detsembril 1944.a. ja töötas seal kuni oma surmani 7. oktoober 1971.a. Alates 1956. aastast tänaseni töötab Lüllemäe raamatukogu juhatajana Etna Arbeiter (Ansi).

Koostöö eri kultuurhariduslike asutuste, nagu kool, rahvamaja, raamatukogu vahel oli tihe, eriti kahe viimase vahel. Töötati üksmeelselt, asendati vajaduse korral teineteist. Tehti seda, mida nõuti. Kes julgeski teisiti mõelda või vastu vaielda.

Palka saadi, kuidas vald arvas ja kuidas oli võimalik. Kui vallal raha ei olnud, tuli töötada palgata. Alles 1. aprillist 1947.a. määrati raamatukogutöötajatele kindel palk – kuutasu. Juhataja palgaks sai 471 rbl. ja 50 kop.

Püsima jäid oma ala entusiastid, sest raamatukogu töö ei olnud eriti tasuv ja austav, mistõttu pika rubla tagaajajad ja võimuihkajad ei jäänud raamatukogudesse kauaks. Esimesed läksid majanditesse, linna õnne otsima, teised aga siirdusid komsomoli-, partei- ja valitsusasutustesse au saama. Ka Lüllemäe raamatukogu juhataja Meeta Tamm siirdus valla täitevkomiteesse kultuurhariduse instruktoriks.

Selle aja raamatukoguhoidjad olid enamasti noored inimesed, noored neiud. Noored läksid aga uue vooluga paremini kaasa. Neil oli energiat, pealehakkamist ja tegutsemistahet. Tihti mässiti raamatud ajalehepaberisse ning mindi küla peale laenutama ja selgitustööd tegema. Kuna raamatukogud asusid enamasti valdade, hiljem külanõukogude läheduses, siis olid nad ka jooksupoisid, kes alati lähedal ja kättesaadavad. Raamatu-kogudel oli pidev parteikontroll. Partorg ja miilits käisid ringi ning uurisid rahva meelsust ja kultuuritöötajate tõekspidamisi. Vaadati, kas poliitiline agitatsioon, nõukogude kirjanduse propaganda on poliitiliselt kõrgel tasemel ja vastavad loosungid, plakatid üles pandud. Kõik 40-ndate aastate ümberkorraldused jäid kehtima kogu nõukogude võimu perioodiks. Vaimne kultuur asendus poliitilise ideoloogiaga.

1960-ndate aastate keskel likvideeriti pikka aega Karulas töötanud Pikkjärve raamatukogu. Raamatud anti üle teistele raamatukogudele. Eesti Vabariigi taastamiseni jäid Karulas tööle Lüllemäe ja Kaagjärve raamatukogud.

Eesti Vabariigi taastamisega muutus raamatukogude alluvus ja töö. Lüllemäe ja Kaagjärve raamatukogud on Karula valla halduses. Karula raamatukogud on kõikidele tasuta teenust pakkuvad asutused, omavad internetti. Rõõmustav on, et noored külastavad sageli raamatukogusid.

Raamatukogutöö on kiiresti muutuv kutseala, kus on vajalikud erialased teadmised ja pidev enesetäiendamine. Raamatukoguhoidja on eelkõige kultuuritöötaja, samas ka haridus- ja sotsiaaltöötaja. Sageli räägitakse oma muresid raamatukogus ja leitakse ka neile lahendusi.

Rahvaraamatukogude seadus kohustab omavalitsust rahastama raamatute soetamist. Kahjuks puuduvad Karula vallal ressursid, et osta vajalikus koguses uusi raamatuid ja tellida perioodikat. Aasta-aastalt on küll rahastamine paranenud aga tarvis oleks rohkem. Raamatukogude ruumid ja infotehnoloogia peavad vastama lugejate vajadustele. Vaja oleks luua kohallugemise võimalus, raamatunäituse korraldamiseks lisapind, nõuetekohane valgustus ja fondihoidla. Seda kõike praegu Lüllemäe ja Kaagjärve raamatukogus napib. Loodame, et tulevikus suudetakse pakkuda igati kaasaja nõuetele vastavat raamatukoguteenust.


Vaike Puudersell

Karula MKS esimees


Kasutatud kirjandus.

Ajalehed: „Eesti Postimees“ nr. 13 26. märts 1988.a., „Olevik“ nr. 42 12. aprill 1914.a.,“Lõuna-Eesti“ 15. oktoober 1922.a., „Lõuna-Eesti“ nr. 127 6. november 1930.a., „Lõuna-Eesti“ nr. 69 20. juuni 1931.a. Käsikiri P. Puudersell „Laulukooride, orkestrite, näitemängude tegevusest Karulas aastaist 1870 – 1940“. Karula valla TSN TK koosolekute protokollid 1944.a. – 1950.a. Lüllemäe külanõukogu protokollid 1948.a. – 1954.a. „Valgamaa raamatukogude ajaraamat a. 1940 – 1949.“ E. Ruder „Valgamaa rahvaraamatukogud 40-ndatel aastatel“.




Tänaseks teadaolevad Karula - Lüllemäe raamatukoguhoidjad:




1910 - 1912 Friedrich Krillo Karula Rahvaraamatukogu Seltsi asutaja


Jaan Kompus Karula Rahvaraamatukogu Seltsi „Ärka“ asutaja


Davet Viilup


1946 Linda Palumäe


1947 Laine Kronberg (Palumäe)


1947 - 1948 Meeta Tamm


1948 Heljo Taal (Talvik)


1948 - 1949 Aatso Pettai


1949 - 1950 Valli Kuningas (Talvik)


1950 - 1955 Salme Leht (Liivatalu)


1955 - 1956 Valter Treufeldt


1956 - Etna Ansi (Arbeiter)


Lüllemäe raamatukogu nõukogude võimu ajal


1944.a. – 1949.a.


Eesti Vabariigi ajal oli maakondades laialdane kultuurhariduslike seltside, ühingute ja vallaraamatukogude võrk. Maakeskustes oli vaimsust ja kultuuri. Alates 1931. aastast asus Lüllemäel Tuletõrje Seltsi raamatukogu. 1940. aastal seltsid likvideeriti s.h. ka Lüllemäel asunud Tuletõrje Seltsi raamatukogu. Nõukogude võim allutas raamatukogud uutele seadustele. Raamatukogud võeti riiklikku bilanssi ja määrati kindlaks palgalised töötajad. Lüllemäe rahvaraamatukogu alustas tööd 15. detsembril 1944. aastal. Kes oli raamatukoguhoidja ei ole teada.

Raamatukogude tegevuse kohta olid järgmised juhendid ja määrused:

9. oktoober 1940.a. – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus poliitharidustöö korraldamise kohta. Juhtivaks organiks raamatukogunduse alal sai Hariduse Rahvakomissariaadi Poliitharidusosakond.

Detsember 1940.a. – Raamatukogude arvestuse ja tehnika juhend (Suunad üleminekuks nõukogude raamatukogutehnikale).

1940/1941.a. – Juhendid raamatufondi täiendamiseks, metoodilised juhendid raamatukogu tegevuse kohta, näiteks aktiivi, NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste, riiklike tähtpäevade jm. kohta.

3. juuni 1941 – Kinnitati rahvaraamatukogude võrk, kuhu kuulusid linna, maakonna ja valla keskraamatukogud koos haruraamatukogude ning laenutuspunktidega.

1945.a. algus – Eesti NSV Riikliku Raamatukogu uus põhimäärus, millega riiklik raamatukogu muudeti vabariigi keskseks raamatukoguks ning üheks ülesandeks sai kõigi raamatukogude metoodiline juhendamine.

1946.a. – Rahvaraamatukogud allutati Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Kultuurhariduslike Asutuste Komiteele (KAK). Ülesandeks teostada riiklikku järelvalvet kõikide süsteemide rahvaraamatukogude üle, võtta raamatukogud kohalike täitevkomitee kultuurhariduse osakondade kaudu riiklikult arvele ja koostada riiklik aruandlus.

1948.a. – Raamatukogudes mindi üle nõukogulike raamatukogutöö-tehnika rakendamisele.

1953.a. – Kultuuriasutused läksid üle ENSV Kultuuriministeeriumi alluvusse.

1946. aastal oli Lüllemäe raamatukogu juhatajaks Linda Palumäe; 1947. aastal Laine Konberg; 1948. aastal Meeta Tamm, Heljo Taal, Aatso Pettai; 1949. aastal Aatso Pettai, Valli Kuningas.

Raamatukogu asus endises kõrtsihoones, kus puudus korralik ruum ja sisustus. Esialgu oli avatud kolm päeva nädalas. Raamatuid on kogus 1045 eks. 1948. aastal saadi juurde 213 raamatut ja lugejaid oli 90, nendest täiskasvanuid 53 ning õpilasi 37. Enamik raamatute lugejaskonnast on aktiiv, kelle abil muretseti raamatukogule raadio. Metsakampaania läbiviimisel laenutati raamatuid metsas raielankidel. Aktiiv aitas kaasa valimiskampaania läbiviimisel ja metsavarumisel.

Sel aastal kohustati raamatukogusid lahti olema iga päev. Sellest ei saadud alati kinni pidada. Raamatukogutöö hulka kuulus kohaliku majandi abistamine, oldi kolhoosis alalised käijad. Raamatukogutöötaja ühiskondlik tegevus ületas mitmekordselt puht raamatukoguliku tegevuse.

Võimuesindajate poolt määrati raamatukogude juhatajaile kindel arv päevi, mis pidi majandis tööl olema. Neid päevi jätkus varakevadest hilissügiseni. Kultuuritöötajate kohustustesse kuulusid iga-aastased kõikvõimalikud loendused, välklehtede ja seinalehtede väljaandmised. Oli iseenesest loomulik, et raamatukogutöötaja oli agitaator ja agitbrigaadi juht. Küllaga oli rabelemist ja jooksmist ning hoidku jumal kui miski tegemata jäi. Vastu vaidlemine või lihtsalt tegemata jätmine ei tulnud kõne allagi. Kuna oldi noored, siis saadi kõigega hakkama. Noorel töötajal jätkus isegi jõudu ja aega kaasa lüüa rahvamaja töös ja võtta osa isetegevusest. Aktiivsemad noored mängisid näiteringides, laulsid ansamblites. Kui õnnestus ette valmistada hea kava, siis sõideti sellega ringreisile maakonda.

Tolleaegsed maapeod olid rahvarohked. Selles karmis ajajärgus pidi inimene saama kusagilt lõdvestust ja hingetoetust. Ainuke meelelahutus oligi maapidu.

Koos rahvamajaga oli raamatukogul kergem ette valmistada ja läbi viia nõutud suurüritused, nagu kirjandusõhtud, lugejakonverentsid, kirjanduslikud karnevalid ja isegi kirjandusballid. Ürituste raames korraldati kirjanduse müüki. Noori meelitas kohale üritust lõpetav tants ja noorte omavaheline lõbus kokkusaamine. Suuremaid üritusi korraldati ka kolhoosi üldkoosolekute raames ja komsomoli koosolekutel. Need üritused olid seotud poliitiliste tähtpäevadega ja valitseva ideoloogia propagandaga. Tihti arutasid noored oma koosviibimistel nõukogude kirjanike loomingut. Jagati muljeid loetust ja nenditi, kui „hea on nõukogude kirjandus“. Eesti noorust pidi kasvatama nõukogude vaimus.

1940-ndate aastate lõpupoole tõsteti au sisse näitlik agitatsioon. Kõigis kultuuriasutustes, kolhoosi kontoris, igas brigaadis, farmis, punanurgas, valla ruumes pidid olema vastavad raamatunäitused ja plakatid. Algas nn. plakatite ajastu. Plakatid kajastasid oma aja vaimu, olid peamiselt poliitilised ja tootmisalased ning hästi löövad ja agiteerivad. Tähtsal kohal olid raamatukogu töös nõukogulikud tähtpäevad – naistepäev, 1. mai, võidupäev, oktoobripühad, konstitutsioonipäev ning teised vähem tähtsamad. Suure ettevalmistamisega peeti Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini sünnipäevi.

1948. aasta oli raamatukogus suurte muudatuste aasta. Tuli kasutusele võtta lugejakaardid, inventariraamatud, brošüüride ja perioodika registreerimisvihikud, lugejate registreerimise vihikud, raamatukogu päevik, koostada süstemaatiline kataloog. Tolleaegsed raamatukogutöötajad said palju käia. Toimus raamatute kojukandmine, tegutsesid laenutuspunktid, käidi laenutamas brigaadikeskustes, karjalautade juures ja põllul. Vaeva oli muidugi rohkem kui laenutusi, aga õnneks käis see kirjanduse soovitamine, propageerimine tihti koos nalja ja naeruga. Võib ette kujutada väsinud töölisi ja noorukest raamatukogu juhatajat oma raamatuid pakkumas. Eks nii mõnigi võttis raamatu lihtsalt niisama, eriti poliitilist kirjandust, kas kaastundest või kartusest sattuda musta nimekirja.

Töökohtadel laenutamine kestis 1950-ndate aastate lõpuni. Rahva kooskäimist ja raamatukogu külastamist pidurdas 1949. aasta küüditamine, mis külvas rahva hulka umbusku ja kartust.

1940. aastal alustati Sisekaitse ülema Harald Habermanni käskkirjade alusel „ebasobiva“ kirjanduse kõrvaldamisega raamatukogudest. Hävitamisele kuulusid Eesti ajal ilmunud välisautorite teosed kui „kodanlik praht“ ja välisilma ees kummardamine. Korjati ära Nobeli preemia seeriad, Põhjamaade romaanide seeriad, A. France, J. Galsworhti jt. teosed.

Kirjanduse kõrvaldamine raamatukogudest:

29. juuli 1940.a. – Sisekaitse ülema Harald Habermanni esimene käskkiri n.ö. kollase ajaviitekirjanduse konfiskeerimise ja hävitamise kohta. Nimekiri sisaldas 28 nimetust.

22. august 1940.a. – H. Habermanni poolt kinnitatud uus käskkiri kirjanduse müügilt ja levitamiselt kõrvaldamise kohta (nn. NSVL-vastane laimukirjandus, kodanlikku ideoloogiat õigustav kirjandus, usukirjandus). Käskkiri nägi ette nii vastavasisulise perioodilise kui ka mitteperioodilise ilu- ja teaduskirjanduse kõrvaldamise. Tähtaeg 1. september 1940.a.

28. august, 13 – 14 september 1940.a. – Avalikest ja koolide raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluvate raamatute nimekirjad nr. 1-4. Nimekirjad koostas Hariduse Rahvakomissariaadi juurde moodustatud erikomisjon, mille tööd juhtis August Alle. Nimekirjad kinnitas hariduse rahvakomissar Nigol Andresen. Nimestikud ilmusid „Hariduse Rahvakomissariaadi Teatajas“ ja sisaldasid ligi 1000 eestikeelset, 150 võõrkeelset ja 100 venekeelset raamatut.

Oktoober 1940.a. – Loodi ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus, mille peafunktsiooniks sai kirjanduse keelamine ning keelatud kirjanduse konfiskeerimine ja hävitamine. Tegevus oli salastatud, nimestikke ei avaldatud. 20. oktoobrist ei võinud trükikojad ilma peavalitsuse loata midagi avaldada.

27. detsember 1947.a. – Kultuurhariduslike Asutuste (KAK) esimehe ja ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse ülema käskkiri rahvaraamatukogude puhastamisest poliitiliselt kahjulikust kirjandusest.

Peale sõda jätkati raamatute kõrvaldamist 1945.a. moodustatud Glavliti ehk tsensuuri koostatud nimekirja järgi. Esimestena keelati August Gailiti, Albert Kivikase, Karl Ast-Rumori ja Peeter Krusteni teosed. Järgnesid 1946.a. Konstantin Pätsi, 1947.a. Ants Piibu ja 1949.a. Paul Rammuli teosed. 26. veebruaril 1948.a. kõrvaldati „Eesti entsüklopeedia“ koolidest (riigivanema Konatantin Pätsi otsusega annetatu). Raamatu-fondid pidid „puhtad“ olema 1. maiks 1948.a. Vastasel korral võis raamatukogu töötaja langeda karistuse alla, kui keelatud kirjanduse levitaja. Ka edaspidi jätkus raamatute kõrvaldamine. 1950.a. keelati isegi Hans Pöögelmanni ja Jaan Anvelti teosed. Nimetatud aastal oli keelatud raamatute arv kõige suurem s.o. 97 nimetust. 1966. aastaks oli keelatud raamatute arv 9300.

1949. aastal kustutati raamatukogus kõige enam lugejate poolt tagastamata raamatuid – põhjuseks inimeste üleöö kodust väljasaatmine (küüditamine). Raamatute mahakandmisega ei jäänud raamatukogu tühjaks. Aeg-ajalt saabus uusi raamatuid, mida ei saanud küll võrrelda kõrvaldatud kirjandusega. Saadeti K. Vorošilov „Stalin ja punaarmee“, K. Simonov „Hävituslaager“, „Suurest Stalinist“, M. Kalinin „Noorsoost“, N. Karotamm „Vabanemisaasta“ jne. Ilukirjandusest N. Gogoli „Revident“, M. Gorki „Põhjas“, V. Katajevi „Polgu poeg“, M. Aligeri „Zoja“ jt. Raamatukogu pidi olema nõukoguliku vaimsuse edasiviija ja tööliste ning kolhoosnike ideoloogiline ümberkasvataja. Sellele oli suunatud ka uudiskirjanduse väljaandmine. Uusi raamatuid saadi Tallinnast Kultuurhariduslike Asutuste (KAK) Komiteelt. Raamatud saadeti Valga poliitharidusosakonda, kus poliitinstruktor jaotas need nimekirja alusel maakonna raamatukogudele s.h. ka Lüllemäe raamatukogule.

1948. aastal hakati raamatuid saama otse Bibkollektorist. Raamatukogutöötaja valis ise Bibkollektori poolt väljastatud nimekirja alusel soovitud raamatud. Suure protsendi uudiskirjandusest moodustasid ühiskondlik-poliitilise sisuga brošüürid, mida lugeja ei soovinud kunagi laenutada.

Suurt rõhku pandi kaadri koolitamisele. Raamatukogutöötajad olid tähtsad ideoloogiatöötajad, nende meel ja vaim pidi olema puhas kodanlikest tõekspidamistest. 1941.a. „Nõukogude Kultuur“ nr 4 „Rahvaraamatukogunduse ülesanded“ kirjutatakse:

Eksivad need raamatukoguhoidjad, kes arvavad end olevat tehnilised tööjõud alal, mis seisab eemal poliitikast. Iga rahvaraamatukogu on riiklik kommunismi propaganda organ ja iga raamatukoguhoidja, alates praktikandist ning lõpetades juhatajaga, on bolshevliku kultuuri propagandist ja agitaator. Kogu tema töö peab olema läbi immutatud bolshevistliku vaimsuse ja parteilisusega.“

Töötajate väljaõppeks hakati korraldama seminare. Hiljem muutus seminaride korraldamine regulaarseks – üks kord kuus. Üldkorraldaja oli poliitharidusosakond (hiljem kultuuriosakond) ja pealäbiviija Valga Maakondlik Keskraamatukogu. Tihti anti seminaridel koduseid ülesandeid näiteks koostada referaat või bibliograafiline ülevaade. Kontrolliti töötajate teadmisi, võimulolijaid pidi tundma, muidu olid poliitiliselt ebaküps. Osa pidi võtma poliitringide tööst.

Lüllemäe raamatukogu allus Karula valla Täitevkomiteele, hiljem Karula ja Kaagjärve külanõukogule. Täitevkomiteed ja külanõukogud kinnitasid eelarved, tööplaanid ja aruanded. Põhinäitajad anti kõrgemalt poolt. Ette planeeritud oli fondi suurus, lugejad, laenutused, üritused. Etteantud arvud olid kohustuslikud ja need pidid kindlasti täidetud saama ja ikka rohkem kui mullu. Plaanide täitmata jätmise korral nõuti seletuskirju. Eks tuligi aruannetes lihtsalt numbreid suuremaks kirjutada. Kõik peamised ümberkorraldused jäid kehtima kogu nõukogude võimu perioodiks, kus vaimne kultuur asendus poliitilise ideoloogiaga.

1949. aasta alguseks oli fondis 1258 raamatut. Juurde saadi 320 eksemplari ja nimekirjast kustutati 18 raamatut.


1950.a. – 1959.a.


1950. aastal oli raamatukogu juhatajaks Valli Kuningas (Talvik), 1950a. – 1955.a. Salme Leht (Liivatalu), 1955.a. – 1956.a. Valter Treufeldt ja alates 1956. a. kuni käesoleva ajani Etna Ansi (Arbeiter).

Ka 1950-ndate aastate alguses jätkus raamatute kõrvaldamine raamatukogust. Lüllemäe raamatukogus käis tihti ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse volinik Mihail Tamm isiklikult raamatuid kõrvaldamas. Vastu andis kviitungi, kus oli näidatud mitu raamatut kõrvaldati ja nende kogumaksumus.

1951. aastal oli raamatukogu juhataja palgaks 445.- rbl. Raamatukogu majanduseelarveks 7210.- rbl. Mille peale siis raha kulus? Töötasudeks kulutati 5340.- rbl., juurdearvestus töötasule (sots. maks 6%) 310.- rbl., kantselei ja kirjutusmaterjali soetamine 50.- rbl., postisaadetiste kulu 500.- rbl., telegraafi kulud 50.- rbl., küte (1 ahi) 150.- rbl., valgustus (1 ruum, 1 lamp) 50.- rbl., vesivarustus, kanalisatsioon, tänavapuhastus 50.- rbl., komandeerimised ja ametisõidud (viibis 5 korda 2 päevalisel komandeeringul) 100.- rbl., raamatute muretsemine ( 60 raamatut a`10.-) 600.- rbl. ja inventari remont ( 2 kappi) 100.- rbl. 29. novembril 1954.a. käis raamatukogu tööd kontrollimas Valga Rajooni Raamatukogu rändfondi juhataja Liidia Landson. Kontrollimise aktist võime lugeda:

/Karula k/n Lüllemäe raamatukogu tööpiirkonda kuulub Töösangari kolhoos. Raamatukogul on seisuga 29. november 1954.a. abonemendil 127 lugejat ja rändpunktides kokku 36 lugejat. Raamatufondi suurus on 3929 eksemplari. Lüllemäe külaraamatukogu kasutada on kaks ruumi. Ühes ruumis on raamatukogu poolt väljapandud näitlik agitatsioon. Valimiseelsel perioodil kasutatakse ruumi agitpunktina. Kontrollimise momendil oli raamatukogu poolt välja pandud näitus – “ Miks on religioon kahjulik”. Peale selle on olemas seinavitriin “NSVL põllumajanduse edasiarendamise abinõudest”. Valmistatud plakat “Hoolitsus rahva hüvangu eest on Kommunistliku Partei kõrgeim seadus”. Agitpunktis on välja pandud värsked ajalehed, ajakirjad, rahvakohtute valimiste määrustik. Teises ruumis on raamatufond. Raamatukogus on olemas lugejate süstemaatiline kataloog, mida on täiendatud trükikaartidega. Ilukirjanduse osas on korras, kuna teiste liikide osas vajab veel korrastamist. Fondis olevad raamatud on paigutatud kappidesse ja riiulitele vastavalt paigutusreeglitele. Raamatukogu on abistanud oma tööpiirkonnas olevat kolhoosi näitliku agitatsiooni korrastamisel. Raamatukogu poolt on läbi viidud kolhoosis tööde perioodil vestlusi ja ettelugemisi. Raamatukogu töö puuduseks on see, et seni on vähe läbiviidud massiüritusi nagu kirjandusõhtuid jne. Läbiviidud üritused on registreerimata, sellepärast on raske kindlaks teha, kas neid üritusi, mis on märgitud aruandesse on tegelikult läbi viidud. Raamatukogu poolt on asutatud kaks rändpunkti Karula Metskonnas ja Lüllemäe haiglas. Rändpunktide kohta on peetud arvestust korralikult.

Raamatukogu töö edasiseks parandamiseks teen järgmised ettepanekud:

  1. Lõpetada lugejate süstemaatilise kataloogi korrastamine hiljemalt 01. veebruar 1955.a.

  2. Kasutada laialdasemalt raamatu propageerimise tähtsamat vormi, massiüritusi.

  3. Teostatud massiüritused registreerida.

  4. Valmistada kartoteegid “ Võitluses usuliste igandite vastu” ja “Võitlusse alkoholismi vastu” hiljemalt 15. detsember 1954.a.

  5. Kinni pidada igakuulistest tööplaanidest./

Pole teada, kas kõiki neid ettepanekuid suudeti ka täita. Selge oli see, et järgmisse aruandesse massiürituste lahtrisse tuli kirjutada suurem number kui mullu.

1955. aastal lahkus Lüllemäe raamatukogu juhataja ametikohalt Salme Leht ja asemele asus Valter Treufeldt. Üleandmise - vastuvõtmise akti järgi on raamatukogul järgmine majandusinventar: lambid 3 tk. (klaasid puuduvad), veeämbrid 2 tk, lauakarnituur 1 tk., pitsati padi 1 tk., kataloogi kaste 3 tk., käärid 1 tk., joonlaud 1 tk., lukk (taba) 1 tk., raamaturiiulid 3 tk., raamatukappe 3 tk., laud (ümmargune) 1 tk., raamatukogu stamp 1 tk., portreed (Marx, Engels, Lenin, Stalin) 4 tk., plakatsuled 1 karp, sulepead 2 tk., puuliim 0,3 kg. Kitsastes ruumides ja nappide vahenditega jätkus töö raamatukogus. Tuli teha kõik, et ülemused rahul oleksid, muidu kaotasid koha. Oli tobedaid nõudmisi. Näiteks võtab külanõukogu istungil sõna kolhoosi esimees ja rahvasaadik Larm ning ütleb järgmist: „Kultuurielu külanõukogus on jäänud tahaplaanile. Loenguid kolhoosi edasiviivatel teemadel on vähe. Raamatukogu ja rahvamajade juhatajad, kes selliste küsimustega peavad tegelema, oleks võinud palju ära teha. Töötada nii, et see oleks kasulik kolhoosi üldtootmisele.“

Raamatukogutöötaja loengud peavad parandama kolhoosi nigelat tootmist!

1956. aastal asus tööle Lüllemäe raamatukogu juhataja ametikohale Etna Ansi (Arbeiter). Sellele ametikohale on ta jäänud truuks tänaseni s.o. üle viiekümne aasta. Algust kultuuritöötaja tööpõllul meenutab ta järgmiselt:

Oli 1954.a. kevad kui lõpetasin Valga Arve-plaanindustehnikumi tööstusettevõtete raamatupidamise erialal. Kuna kohti tööstustes niipalju ei jätkunud kui oli lõpetajaid, siis ministeerium suunas 20 lõpetajat Kehtnasse 6-kuulistele kursustele põllumajanduslikku raamatupidamist õppima. Nende hulgas olin ka mina. Peale kursuste lõpetamist lubati meile kindlustada raamatupidaja koht masin-traktorijaamades. Mind oli suunatud Pärnu-Jaagupi masin-traktorjaama vanemraamatupidajaks. Seni kuni meie olime kursustel, likvideeriti masin-traktorijaamad. Nii jäin töötuks.

Olin pool aastat kodus ja tegin käsitööd. Ema hoolitses selle eest, et oleks lõngad värvitud ja mustrid olemas. Ses suhtes ma ei saa kunagi oma ema vääriliseks.

Vahepeal vabanes Lüllemäe raamatukogu juhataja töökoht, juhataja Salme Leht abiellus ja läks Valka tööle. Isa saatis mind Kultuuriosakonda kohta küsima aga mina jalutasin niisama sõbrannadega linna peal ja kui ükskord osakonda jõudsin oli koht lubatud kohalikule noormehele Valter Treufeldtile. Läksin sõbranna soovitusel Valga Komsomoli Rajoonikomiteesse, kuna olin komsomol. Mulle pakuti Iigaste raamatukogu juhataja töökohta. Seal oli noor töötaja Helgi Püttsepp ja ma ei mäleta, mis põhjusel tal soovitati töölt lahkuda.

Võtsin koha vastu ja pidin tööle asuma 11.juunil 1955.a. Jõudis kätte tööle asumise kuupäev See oli tore suvepäev, kuidagi ei tahtnud kodunt lahkuda. Kasvasin ju paljulapselises peres. Tore oli kõik koos kodus olla. Isa ütles: „Laps nüüd ei ole enam sedasi, et sina teed mida tahad. Ma rakendan hobuse vankri ette ja õde Helgi viib sind kohale 11 km. kaugusele Iigastesse. Töökohustusi tuleb täpselt täita.“ Jõudsin tööle õigeks ajaks. Hakkasin põnevusega lugejaid ootama. Oli ju raamatukogu suletud olnud juba tükk aega. Enne sulgemist tuli siiski kohalik mees, Pärnaku oli tema nimi ja tutvustas kohalikku elu-olu. Oli suvi ja juba teatatud, et sügisest kaob Iigaste 7-kl. kool. Seal töötas noor kooliõpetaja, kellel oli väike laps ja kohalikud inimesed tahtsid teda näha raamatukogu juhatajana aga mind oli juba kohale kinnitatud. Mina noor, üksik, võin minna kuhu tahan, nii arvas Valga Parteikomitee. Kultuuriosakonna juhataja Arseeni Kallaste ja Rajooniraamatukogu juhataja Advig Põder käisid mind revideerimas. Ei leitud minul süüd, et mind panna vägisi teisele kohale. Kultuuriosakonna juhataja pakkus mulle tööd Restu raamatukogus. Käisin kohapeal aga sealsed töötingimused ei rahuldanud mind. Ruum oli kitsas ja külm, ilma korraliku ahjuta. Mulle ei meeldinud seal ja pealegi ei saanud puhkepäevadeks koju, sest sõita tuli läbi Valga. Kaotaksin palju aega sõidule.

Mind kutsuti Kultuuriosakonda vestlusele. Ütlesin, et tahaks kodule ligemale, sest olin harjunud ju kodus olema oma pere keskel. Ka Kultuuriosakonna juhataja Arseeni Kallaste ei pooldanud minu ümberpaigutamist Restu raamatukogusse. Ta pidas dialoogi Valga Parteikomiteega ja mõistis, et ei ole alust noort töötajat ilma põhjuseta panna teise kohta, kui ta seda ise ei soovi. Tänu temale jäingi ma Iigastesse edasi seitsmeks kuuks. Võtsin seal osa isetegevusest, tekkisid tutvused. Elu oli tore, ainult seal puudusid teatrietendused, mida tol ajal oli maakohtades üsna rohkesti. Tuli alati sõita Valka, Lüllemäele või Tsirguliina.

Veebruaris sõitsime rongiga Tartusse seminarile ja rongis räägiti sellist juttu, et mind tahetakse panna tööle Lüllemäe raamatukogusse. Linda Kaas, Iigaste kultuurimaja juhataja kostis, et ära mine, meil isetegevus pooleli. Seda juttu kuulis pealt Kultuuriosakonna juhataja, vabandas ja ütles: ”Arbeiter, mis te arvate kui me paigutame teid Lüllemäele vabanevale kohale, lubasite minna ju kodule ligemale“. Kehitasin õlgu, kahju oli jätta oma sõbrad ja sealt lahkuda, samas tahtsin saada ka kodule ligemale. Ja nii paigutatigi mind Lüllemäele. Isa tuli jälle mulle hobusega järele, minu kraaminatuke reele.

Nõnda algas minu töö Lüllemäe raamatukogus; see on jäänud minu töökohaks tänini. Kuna kultuuritöötaja palk on olnud üsna väike on mul ka olnud soovi siit lahkuda, aga jälle on köitnud kodu, kuhu on 4 kilomeetrit. Söögi sain alati kodust, sest ema oli ka kaua aega Lüllemäel postiljon. Mind võeti tööle raamatukogu töötajaks tingimusel, et lähen kohe õppima raamatukogundust ja nii saigi minust Tallinna Kultuurhariduskooli kaugõppe õpilane mitmeks aastaks.

Lüllemäel oli raamatukogu ruum väga kitsas. Sinna mahtus 2 kappi, mõned riiulid, töölaud ja mõned toolid. Raamatukogu üritusi oli väga raske korraldada. Hea oli see, et suur eesruum oli vaba ja seda sai kasutada ürituste tegemiseks. Esialgu ei tulnud ürituste tegemistest suurt välja. Ei tundnud inimesi ja töö rahvamajas käis täiel rindel. Raamatukogu ürituste jaoks ei olnudki publikut.

Ma mäletan, oli välja kuulutatud raamatu arutelu Lutsu “Kevadest”. Seda aitas teha Lüllemäe kooli õpetaja Maria Punka. Tantsuks pidi mängima kohalik pillimees Valter Tobias. Valterit ei olnud kokkulepitud kellaajaks kohale tulnud. Läksime noortega vaatama, mis on juhtunud. Valterikene oli oma tädi Peets Mariega tülli läinud, kes oli temal just kui ema eest ja juhatas teda, kuidas elada ning oli tolle maja tugevam kuju. Valter lubas ennast ära tappa. Rahustasime Valteri maha. Seda sõnasõda pealt kuulnud, ei kutsunudki ma enam teda üritusi läbi viima.“

Karula kõlanõukogu istungjärgu protokollist külanõukogu esimehe ettekandest võime lugeda, et raamatukogu töös on saavutatud mõningast edu. Nii on lugejate arv võrreldes möödunud aastaga suurenenud 19 lugeja võrra. Samuti on paranenud töö agitatsiooni alal. Töökohtadel viidi läbi vestlusi karjatalitajatega ja brigaadi töölistega. Lugejate paremaks teenindamiseks on kasutatud raamatute kojukandmist õpilaste kaudu. On organiseeritud rändraamatukogusid Karula metskonda ja Lüllemäe haiglasse. Vaatamata mõningatele saavutustele leidub raamatukogu töös veel puudusi. Nii on näitliku agitatsiooni töö olnud veel mitteküllaldane ja töö noorte hulgas vähene.

13. mail 1959.a. esineb aruandega Karula külanõukogu istungjärgul Lüllemäe raamatukogu juhataja Etna Ansi (Arbeiter). Lugejaid oli raamatukogus I kvartalis 92. Sellest kolhoosnikke 4, töölisi 27, teenistujaid 14, õpilasi 35. Rändraamatukogusid 2, need on Karula metskonnas ja Lüllemäe haiglas. Aasta I kvartalis laenutati 1605 raamatut, sellest ühiskondlikku poliitilist kirjandust 73, loodusteaduslikku kirjandust 50, tehnika alast kirjandust 56, põllumajanduslikku kirjandust 93, spordialast kirjandust 45, ilukirjandust 674, lastekirjandust 510. Karula metskonnas laenutati 35 ja Lüllemäe haiglas 63 raamatut. Riiklikust raamatukogust (RVL) telliti kaugõppijatele vajaminevat kirjandust. Poliitilise kirjanduse levitamiseks tegi raamatukogu näitlikku agitatsiooni ja valmistas plakatid “Kõik jõud NLKP XXI kongressi otsuste elluviimisele”, “Abiks agitaatorile”, “Nii sammu edasi leninlik noorus”. Arvestust on peetud NLKP XXI kongressi materjalide kohta. Iga kirjandusliigi propageerimiseks tehti raamatunäitusi ja bibliograafilisi ülevaateid. Ilukirjanduslikel teemadel korraldati vestlusi ja ettelugemisi lastele. Kataloogid raamatukogus ei ole veel täielikult valmis. Mahajäämus – kuu aja töö. Raamatukogu ruum on väike. Kõlbab ainult fondihoidlaks.

Etna Ansi (Arbeiter) meenutab:

Tol ajal oli riigilaen väga aktuaalne ja plaan pidi külanõukogu piirkonnas täidetud ja ületatud saama. Külanõukogu esimees Kalju Trahv jagas plaani asutuste ja majandite vahel ära. Mind suunati Koobasaare külla. Ühel ilusal kevadpäeval asusin teele. Pidin igast majapidamisest saama 5 või 10 rubla. Kuna normipäeva tasu oli kopikates, kuidas ja millise imeväega saada seda raha kätte. Vestlesin igas majas, milleks ma tulin. Oli väga mõistvaid inimesi ja nad veensid mind, et seda raha kokku saada ei ole kuidagi võimalik, sest seda majapidamistes lihtsalt ei ole. Mäletan, istusin Püssa Jaani mäe otsas ja nutsin kibedaid pisaraid. Raske südamega lonkisin Lüllemäe poole. See raha, mida ma pidin sellest külast kokku saama, võeti minu palgast ja sain veel noomida oma ülesande halva täitmise eest.“


1960.a. – 1969.a.


Raamatukogu teenindab Karula sovhoosi Lüllemäe osakonda, pool Karula osakonda, Karula Võitööstust, Lüllemäe algkooli, Lüllemäe apteeki, Karula jaoskonnahaiglat, Lüllemäe kauplust, Lüllemäe sidejaoskonda ja Karula metskonda. Oma piirkonna elanike arvu kindlaksmääramiseks kasutati külanõukogu majapidamisraamatuid. Lugemisvõimeliste perede üldarv 200, nendest on lugejaks 151 peret. 1961.a. oli raamatukogus lugejaid 319 inimest. Lüllemäe raamatukogu lugejate üldarv 300. Sellest kolhoosnikke 4, sovhoosi töölisi 71, töölisi 79 ja teenistujaid 39, eestlasi 296, venelasi 4, NLKP liikmeid 4, ÜLKNÜ liikmeid 37, 16-23 aastaseid 129.

Raamatufondis on aasta lõpuks eestikeelseid teoseid 6092 ja venekeelseid teoseid 138. Aasta jooksul laenutati eestikeelseid teoseid 5661 ja venekeelseid teoseid 7.

Ühiskondlik-poliitilise kirjanduse propageerimiseks on tehtud vestlusi ja bibliograafilisi ülevaateid:

1. Viime edukalt ellu NLKP KK jaanuaripleenumi otsuseid

2. Roimarid kohtu ette

3. Mida lugeda agitaatoril

4. Nõukogude armee – võitmatu armee

5. Naised rahvasaadikud – kolhoosiküla uhkus

6. Roimarid süüpingis

7. Meie saadikukandidaate

8. NLKP KK jaanuaripleenum – põllumajanduse uue tõusu programm meie maal

9. Valimiste kord

10. V. I. Lenin

11. 1. mai – töörahva solidaarsuse päev

12. Käed eemale Kuubast

13. Parim kingitus NLKP XXII kongressile

14. Hoia kõrgel kommunismi nime

15. Kõik inimese õnne nimel, kõik inimese õnne heaks

Korraldati valjuhääldaja ühiskuulamine “NLKP XXII kongressi päevik”, koostati album ajalehtede materjalidest “ NLKP XXII kongressi eel ja pärast kongressi”. Tehti plakateid “V. I. Lenin”, “20 aastat sõja algusest”, “ENSV saavutused 20 aasta jooksul”, “Elu nagu olema peab”, “Programm”, “Inimesed olge valvsad”. Eksponeeriti raamatunäitusi “Nõukogude võitmatu armee”, “Lenini elu ja tegevus”, „20 aastat ENSV-d”, “Armasta tööd”, “Inimesed olge valvsad”, “NLKP XXII kongress”.

Põllumajandusliku kirjanduse propageerimiseks korraldati vestlusringe ja tehti bibliograafilisi ülevaateid:

1. Kevadpäev võib aastat toita, aeg on napp, sest külv ei oota

2. Saagid suuremaks

3. Jaanuaripleenum põllumajanduses

4. Lehmad karjakoplisse

5. Kuidas külvad, nõnda lõikad

6. Mais, suhkrupeet – väärtuslikud kultuurid

7. 7-aastaku edusammud põllumajanduses

8. Majakad valgustavad teed

9. Teeme kõrgekvaliteedilist silo

10. Küülikukasvatuse tulususest

Plakatid:

1. Kodumaa kutsub

2. Maisile avar tee

3. Sovhoosi saavutused põllumajanduses

Raamatunäitused:

1. Saagid suuremaks

2. Jaanuaripleenum põllumajanduses.

3. Kuidas külvad, nõnda lõikad

Albumeid – ajalehe materjalidest:

1. Maisile avar tee

2. Täna hästi – homme veel paremini

3. Lugege reisikirjeldusi

4. Lugege suuri sõnameistreid

Raamatukogu juures ei tööta ühtegi ringi. Koostöö loomiseks on raamatukogu juhataja vestelnud komsomoli ja partei algorganisatsiooni liikmetega, kes on osutanud abi ürituste korraldamisel. Materiaalset abi saadud ei ole. Raamatukogu on aidanud korrastada kooli raamatukogu. 1967. aastal läks raamatukogu üle viiepäevasele töönädalale.

Valga Rajooniraamatukogu juhataja koostatud akt 25. veebruar 1963.a.:

/Inspekteerimisel Lüllemäe külaraamatukogu 25.veebr. 1963.a. peab mainima, et raamatukogu töö on mõnevõrra paranenud. Ruum, kus asub raamatukogu on puhas ja soe. Olev näitlik agitatsioon kajastab Eesti NSV Ülemnõukogu ja kohalike nõukogude valimisi. On näha, et raamatukogu suudab täita I kv. plaanilised ülesanded.

Töö edasiseks parandamiseks tuleb raamatukogu juhatajal:

  1. Esineda elanikkonna ees aruandega oma tööst ja moodustada nõukogu.

  2. Selgitada välja, miks ei ole 61 lugejat, kes eelmisel aastal olid lugejad k.a. raamatukogu veel külastanud.

  3. Laenutamisel pöörata suuremat tähelepanu teadusalase kirjanduse propageerimisele.

  4. Pidada laenutuste arvestust uue instruktsiooni kohaselt.

  5. Seada sisse märkuste ja ettepanekute raamat./


Etna Ansi (Arbeiter) meenutab:

Tol ajal külastasid raamatukogusid partei ja valitsuse, rajooniraamatukogu ja Tallinna Inspektsiooni töötajad inspekteerimise eesmärgil. Igaüks võttis oma töölõigu ette, kes vaatas riiulitelt tolmu, kes katalooge, kes lugejakaarte, kes päevikuid, kes näitlikku agitatsiooni aktuaalsust. Nad tuhnisid ja tegid omad järeldused. Sain ka pahandada kui ei olnud korras. Pidid jälle hirmuga kõik puudused tähtajaks likvideerima.

50–60-ndate aastate algul olid kõik igakuused seminarid 3-päevased koos kultuurimaja töötajatega. Oli väga range kord, ilma mõjuva põhjuseta ei julgenud keegi puududa. Kultuuriosakonna juhataja Arseeni Kallaste oma sõnavõtus sarjas kõik läbi, mida oli halba kellegi töö kohta kuulnud. Pearõhk pöörati ühiskondlik-poliitilisele tööle. Loengud, ettelugemised pidid olema esikohal.

Hiljem kui tulid vastava eriala agitaatorid läks elu kergemaks. Tavaline külaraamatukogu töötaja ei olnud mingi spetsialist, tundmaks poliitilist elu rajoonis ja vabariigis. Seinaleht ja välkleht oli valulapseks, need pidid olema uuendatud tähtpäevaks. Alati ei olnud ju artikleid ja materjali võtta, pidid ise kombineerima ja tegema. See oli kõige ebameeldivam asi, brigadirid andsid andmed, keda piitsutada. Aga see, kes kirjutas ja pani andmed artiklisse, sai tihti kõik kurjad sõnad endale.“


1970.a – 1980.a.


Raamatukogu sai radioola, kolm tugitooli, laua ja sektsioonkapi. Värviti põrandad ja valmistati kogu fondile uued liigieraldajad. Tihe kontakt on kohaliku majandi, kooli ja külanõukoguga.

Raamatukogu juhatajale anti aukiri hea töö eest V. I. Lenini 100. sünniaastapäeva eelses sotsialistlikus võistluses.

/13. veebruar 1971.a. Tänukiri kaheksanda viisaastaku ülesannete eduka täitmise eest Lüllemäe külaraamatukogule ja Etna Arbeitrile.

Võrreldes 1969.aasta näitajatega, kasvasid 1970. aastal töötulemused:

Klubilised asutused

Temaatilised üritused 213 – osavõtjaid 21 331

Kontserdid ja etendused 101 – osavõtjaid 7 686

Ringid 39 - osavõtjaid 39

Loengud 270 - osavõtjaid 9 918

Raamatukogud

Lugejaid 246

Laenutusi 26520

Raamatukogulikud üritused 32

Valga rajooni TSN TK Kultuuriosakond tänab Teid tehtud tubli töö eest elanikkonna kultuurilisel teenindamisel.

Tahet ja indu ning uusi huvitavaid üritusi uuel viisaastakul!

Kultuuriosakonna juhataja: A. Raja

Kultuuriosakonna inspektor: S. Allik/

1972.a. on rahu ja raamatupropaganda aasta. Raamatukoguhoidjad pidid kõigi raamatukogulike töövormidega propageerima raamatut, eriti ühiskondlik-poliitilist kirjandust. Kutsuma komsomole propagandat tegema organiseerimata noorte hulgas. Seda kõike püüdis teha ka Lüllemäe raamatukoguhoidja.

Iga kuu ühel komsomoli koosolekul valmistati ette koos komsomolidega üks raamatukogu üritus. Kasutati Karula sovhoosi brigaadi päevi, poliitõppusi, lastevanemate koosolekuid ja teisi rahva kogunemisi propaganda ürituste tegemiseks. Raamatukogu täitis ja ületas oma plaanilised näitajad. Nii laenutati raamatuid ja korraldati üritusi plaanitust rohkem. Paranes ka töö lastega. Koos esimesel korrusel asuva kaupluse töötajatega tehti maja ette lillepeenar ja korrastati ümbrust. 1972. aastast alates hakatakse rahvaraamatukogude statistilisi ja informatsioonilisi aastaaruandeid töötlema elektronarvutil. Muutuvad aruande esitamise vormid-blanketid.

3. märtsil 1972.a. autasustati Lüllemäe külaraamatukogu /juhataja Etna Ansi/ eduka töö eest Valga Rajooni TSN TK Kultuuriosakonna aukirjaga.

7. veebruar 1973.a. autasustatud Etna Ansit heade töötulemuste eest 1972. a. Sotsialistlike kohustuste täitmisel Valga Rajooni TSN TK Kultuuriosakonna aukirjaga.

13. veebruaril 1973.a. antud aukiri Lüllemäe raamatukogu juhataja Etna Ansile tänutäheks hea koostöö ja abi eest oma kodumajandile 1972.a. kultuurilisel teenindamisel.

Karula sovhoosi direktor: Kits, Jaan

Parteibüroo sekretär: Zimmer, Harri

A/Ü komitee esimees: Tsimmer, Aleksander

1.märtsil 1974.a. on autasustatud Lüllemäe külaraamatukogu / juhataja Etna Ansi / heade töötulemuste eest 1973.aastal Valga Rajooni TSN TK Kultuuriosakonna aukirjaga.

Veebruaris 1974.a. on autasustatud Etna Ansit ENSV Kultuuriministeeriumi kolleegiumi ja Kultuuriala Töötajate AÜEV komitee otsuse 22. veebr. 1974 alusel märgiga “Sotsialistliku võistluse võitja 1973. aastal”

25. septembril 1975.a. autasustati Etna Ansit 20. tööjuubeli puhul kauaaegse eeskujuliku töö eest Valga Rajooni TSN TK Kultuuriosakonna aukirjaga.

Lüllemäe külaraamatukogu vanem raamatukoguhoidjat Etna Ansit on autasustatud 11. märtsil 1977.a. heade töötulemuste eest 1976. aasta sotsialistlike kohustuste täitmisel Valga Rajooni TSN TK Kultuuriosakonna aukirjaga.

26. aprillil 1978.a. autasustati Lüllemäe külaraamatukogu vanemraamatukoguhoidjat Etna Ansit eduka töö eest 1977. aasta sotsialistliku võistluse kohustuste täitmise eest Valga Rajooni RSN TK Kultuuriosakonna aukirjaga.

26. aprillil 1978.a. autasustati Lüllemäe külaraamatukogu vanemraamatukoguhoidjat Etna Ansit eduka töö eest 1977. aasta sotsialistliku võistluse kohustuste täitmise eest Valga Rajooni RSN TK Kultuuriosakonna aukirjaga


1980.a. – 1991.a.


1980. aastal hakatakse rahvaraamatukogude statistilisi ja informatsioonilisi aruandeid elektronarvutil töötlema uute programmidega.

1981.aastal oli raamatukogu põhiülesandeks õpetada lugejaile kõiki raamatu valimise ja teatmesaamise võimalusi, kataloogide, kirjandusnimestike, RVL ja SSL kasutamist.

Partei ja valitsus on püstitanud raamatukogude ette suured ja vastutusrikkad ülesanded: iga lugeja, ükskõik kus ta ka ei töötaks, ükskõik missugune amet või töökoht tal on, suhtuks oma töösse sihikindlalt ja lahendaks suuri ning väikseid ülesandeid eeskujulikult. Töötajatelt nõuti V. I. Lenini sõnadega öeldes: “On tarvis rohkem visadust, rohkem sitkust, rohkem süstemaatilisust töös, rohkem organiseerimisvõimet”.

Seda kui suured olid raamatukogude töötajate võimed ja võimalused olenes palju 1981.a. plaani täitmisest.

Laialdaselt selgitati elanikkonnale X viisaastaku tulemusi ja XI viisaastaku põhiülesandeid ning propageeriti NLKP XXVI kongressi otsuseid. Eriti peeti silmas töökasvatust ja sõjalis-patriootilist kasvatust. Tähistati tuntud revolutsiooni kangelaste ja kirjanike tähtpäevi. (Seda kõike nõudis partei ja valitsus.)

Raamatukogu on lugejatele avatud 5 päeva nädalas. Lahtioleku aegadest informeeritakse sovhoosi laualehes. Lugejaid on 1981.a. 360, sellest lapsi 130. Laenutusi 8200, sellest lastele 4000. Üritusi korraldati 100, sellest lastele 60. Lasteraamatunädalal korraldati 10 üritust.

Valga Rajooni Kaagjärve Küla Rahvasaadikute Nõukogu 17. koosseisu 8. istungjärgu otsus 06.02.84. “Kaagjärve külanõukogu elanikkonna kultuurilisest teenindamisest”.

(Väljavõte)

/Kaagjärve külanõukogu elanikkonna põhilisteks kultuurilisteks teenindajateks on Lüllemäe kultuurimaja, Lüllemäe ja Kaagjärve raamatukogud ja Valga rajooni kinovõrk.

Lüllemäe raamatukogul on 363 lugejat. Haaratud on 42% teeninduspiirkonna elanikkonnast. Laenutusi ühe elaniku kohta on 10,7 raamatut aastas. Raamatukogu ideelis-poliitilise kirjanduse laenutus moodustab 20-24% üldlaenutustest. Lüllemäe raamatukogu ja kultuurimaja vahel on väljakujunenud tihe koostöö. Raamatukogude ja kultuurimaja poolt on väljatöötatud ja vastuvõetud igaaastased sotsialistliku võistluse kohustused ja nende täitmise kohta peetakse arvestust. Vaja on veelgi tõsta ürituste kvaliteeti, pöörata enam tähelepanu sotsialistliku elulaadi ja rahvaste sõpruse propagandale, kommunistliku moraali kujundamise ning süvendamise probleemidele.

Karula sovhoos on abistanud remontida raamatukogu ja kultuurimaja hoonet. Kultuuriasutustel on raskusi küttepuude kohaleveo ja nende tükeldamisega.

Eeltoodust Kaagjärve külanõukogu 17. koosseisu 8. istungjärk otsustab:

1.Kohustada Lüllemäe kultuurimaja direktorit (L. Kaas), Lüllemäe raamatukogu vanemraamatuhoidjat (E.Ansi) ja Kaagjärve raamatukogu vanemraamatuhoidjat (E. Toit).

    1. Propageerima kõigi kultuurimaja, raamatukogu töövormide

ja vahenditega NLKP XXVI kongressi ja sellele järgnenud pleenumi otsuste elluviimist. Aitama aktiivselt kaasa sotsialistliku võistluse arendamisele, töötajate poliitilise ja tööalase aktiivsuse kasvule. Viima läbi temaatilisi üritusi elanikkonna erikategooriatele, tõstes ürituste sisukust.

    1. Parandama metoodilist tööd, analüüsima elanikkonna

kultuurilisi vajadusi ja nõudeid.

2. Kaagjärve sovhoosi direktor (L. Sumberg), Karula sovhoosi direktor (J. Sild)

2.1 Abistama kultuuriasutusi küttepuude kohaleveol ja tükeldamisel./

Raamatukogu on abi osutatud kohalikule koolile raamatutundide ja raamatuürituste läbiviimisel. Jaanuaris ja juunis on täidetud külanõukogu majapidamisraamatuid. 10 päeva aidati Karula sovhoosil kartuleid sorteerida.

Raamatukogul on uusi riiuleid piisavalt. Fond on avariiulitel. Pealiikide nimetused laudiste äärtel. Liigieraldajad liikide vahel. Avariiulitel korraldatakse fondisiseseid väljapanekuid. Teatmeteosed mahuvad ühele riiulile. Esikohal on entsüklopeediad, V. I. Lenini peamised teosed, partei ja valitsuse otsused ja määrused, koodeksid, leksikonid, määrajad, käsiraamatud jt.

Fond on puhastatud lagunenud ja vananenud kirjandusest. Tehti kolm mahakandmise akti, milledega kustutati nimekirjast 260 trükist. Kataloogist on eraldatud kustutatud raamatute kaardid. Osa võetud kõigist seminaridest, õppustest ja nõupidamistest, mis on korraldatud raamatukogude töötajatele. Erialaseks enesetäienduseks kasutatud kõiki Vabariigi Keskraamatukogu poolt väljaantud juhiseid ja metoodilisi materjale.

5.07.1985.a. Valga Rajooni RSN TK Kultuuriosakonna aukiri Lüllemäe haruraamatukogu vanemraamatukoguhoidjale Etna Ansile 30 aastase kohusetruu töö eest raamatukogus.

1988. aasta oli raamatukogule kui ka kogu Eesti rahvale ärev ja kuum aasta. Meie rahvas sai tagasi sini-must-valge lipu. Käivad perestroika ja glasnost, elu ja juhtimise ümberkorraldused.

Raamatukogus tõusis ajakirjade (“Aja Pulss”, “Vikerkaar” jt.) ja ajalehtede (“Edasi”, “Sirp ja Vasar”, “Rahva Hääl”, “Maaleht” jt.) lugemiste arv. Ei ole ju võimalik kõike koju tellida.

Senisest rohkem sai vaielda ja usutleda poliitika üle. Ei olnud vast ühtki peret raamatukogu piirkonnas, keda oleks jätnud uus ümberkorraldus ükskõikseks. Murdekeelne luuleõhtu “Olen ilman palju nännu ...” tekitas lugejates elavat huvi. Tuletas meelde oma kodutare, isa ja vanaisa aegu. Sai lobiseda õiges kodukeeles.

Palju laenutusi tõi lastele kirjandusõhtu “Siin ta ongi see Vargamäe”. Laenutusrohked olid ka raamatunäitused “Kui raamatukangelaseks on NAINE”, “Mõtleme veel”; bibliograafilised ülevaated “Mina ja minu maa”; näitused “Ellen Niit ja sinu lemmikraamat”, “Raamaturiiki E. Rauaga”. Raamatupropagandat on tehtud väljaspool raamatukogu ruume koolis, sovhoosis ja külanõukogus. Iseõppijad on varustatud vajaliku kirjandusega. Halb on, et raamatukogu saab uudiskirjanduse suure hilinemisega, ei ole võimalik suuremat lugejaskonda üllatada.

1989.a. oli teguderohke aasta. Siin oli usku ausalt kõnelda, mida arvasid Eesti elu edasiviimisest. Eesti Kodanike Komiteed registreerisid Eesti Vabariigi kodanikke Eesti Kongressi kokku kutsumiseks. Balti kett liitis kolme okupeeritud riigi rahvaid. See rahvameri, küünlatuli ja südamlikud sõnad jäävad soojendama meie päevi. On tõusnud huvi poliitika vastu, toimusid üle mitmekümne aasta taas vabad valimised.

Kui varasematel aastatel oli raskusi, et saada poliitilise kirjanduse laenutusi, siis nüüd on loetavad kõik ajakirjad ja ajalehed. Inimesel on vaba voli lugeda mida tahab, ei pea soovitama, et kõikide liikide laenutusi saada. Kedagi ei jätnud külmaks riigi poliitika. Lugeja raamatukogus on muutunud kuidagi paremaks, mõistvamaks, sest on ju jälle meil usk headusse.

Teemaõhtu “Võrumaa laulik A. Adson” tõi rahvani vana aja elu ja elu kaugel võõrsil, mis andis kauaks kõneainet.

Karulas on moodustatud muinsuskaitse selts, kus Etna Ansi on sekretäriks. Rahvaga koos on puhastatud Vabadussõjas langenute ausamba platsi. Käsil on ausamba taastamine. Võidupühal asetati purustatud ausamba juurde lilli. Jõulujumalateenistus oli kultuurimajas. See jõulupäev tõi igasse inimsüdamesse pisutki õnne ja rahulolu. Et me kõik oleme jälle olemas, meid kõiki on vaja. On vaja neile, kes olid enne meid ja neile, kes tulevad pärast meid.

1990.a. Ülemnõukogu ei jõua otsustada nii kiiresti kui vaja. Paljuski elu sammub paigal. Toimus Eesti Kongressi saadikute valimine.

Raamatukogu põhinäitajad:

1986.a. 1987.a. 1988.a. 1989.a. 1990.a.

Lugejad 365 365 360 364 370

Laenutused 8200 8200 7890 7954 7019

Külastused 3144 4009 3180 3081 2920

Üritused 100 107 94 100 91


Tabelit vaadates võib ütelda, et töö on olnud järjekindel. Raamatukogu juhataja arvates on laenutuste langus põhjustatud sellest, et inimene ei jõua niipalju ju lugeda, raadio, kino, televiisor, teater võtab ka oma osa. Aastate eest öeldi ju kui lugeja loeb 20 raamatut keskmiselt aastas, siis on hästi lugenud. Mõni loeb vähem, mõni rohkem.

Selle aasta langus on tingitud juhataja haigusest (üle kuu aja) ja raamatukogu remondi tõttu, mil raamatukogu oli suletud. Käesoleva ajani on raamatukogus vähe tervishoiualast kirjandust. Praegu ilmuv ajakiri “Kodutohter” leevendab seda olukorda. Fondi ei ole muretsetud kooperatiivide poolt väljaantavaid ajalehti ja ajakirju. On ostetud Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt väljaantavat ajalehte “Sõnumid”, mida hästi loetakse. Sama võib öelda ka rajooni poolt saadetud ajalehtede kohta.

Raamatukogul on pikemat aega kaks rändkogu. Seal on välja kujunenud oma kindel lugejaskond. Uusi rändkogusid avada ei ole mõtet. Raamatukogu juures ei tööta ringe ega huviala klubisid. Ei ole ka erilisi lugejagruppe.

Viimasel ajal on spetsialistid vähe kasutanud raamatukogu raamatuid. Elu on keeruline ja nendele ei ole midagi uut pakkuda.

Lugejale huvipakkuv uudiskirjandus seisma ei jää. Seda saab laenutada üheks, kaheks päevaks ning on kõik lugejate käes. Samas on ka raamatuid, mis ei leia niipea lugejat.

Pidevalt on töötatud võlglastega. Aasta lõpuks on ikka suuremad võlgnevused likvideeritud.

Raamatukogu propageerimiseks on esinetud rahva ees oma tööst, tegemistest ja uudiskirjandusest. Rahuldavad sidemed on piirkonna ettevõtete ja asutustega. Kui toimuvad koosolekud, siis on ka raamatukoguhoidja nendest osa võtnud. Raamatukogu ei ole kõrvale jäänud ühestki päevakohasest üritusest.

Aktiivseks on muutunud Karula Muinsuskaitse Seltsi tegevus, kus raamatukoguhoidja on kroonikakirjutaja. Seltsi koosolekud toimuvad raamatukogus. Suureks ettevõtmiseks on seltsil Vabadussõja ausamba taastamistööd Karula - Lüllemäel. Raamatukoguhoidja õlgadel lasus Karula kodukandi päeva läbiviimine, mis võttis üsna palju aega. Läbi on viidud raamatutunnid kohalikus koolis, mis on õpilaste poolt hästi vastu võetud. Raamatukogus on bibliograafiavahendite väljapanek. Raamatukogus tehti sanitaarremont. Töö teostas Karula sovhoos ja finantseerijaks oli Valga kultuuriosakond.

1991.a. oli raamatukogu töös üle paljude aastate eriline. Juulikuust muutus alluvuse struktuur. Kõik raamatukogud läksid omavalitsuste omandisse. Kui varem külanõukogud kasutasid raamatukogu töötajaid kui odavat tööjõudu ühiskondliku töö tegemiseks, siis nüüd ei ole nende õlul enam loomade-, külvideloendust ega abivajajate väljaselgitamist külanõukogu piirkonnas. Raamatukogu sai lahti olla rohkem päevi. Lugejate arv jäi samaks, kuid laenutuste arv tõusis.

Uute raamatute juurdesaamine oli peaaegu olematu. Sellist aastat ei mäletatagi, kus oleks saadud juurde nii vähe uudiskirjandust. Üle pikkade aastate on taas lugemisse läinud teosed, mida varem loeti hästi. Mõned nendest: Leonov “Vene mets”, Nikolajeva “Võitlus teel”, Rannet “Tugevate tee”, Babajevski “Kuldtähe kavaler” jne. Kasutati palju ajakirju ja ajalehti. Pered ei telli enam niipalju ajakirjandust kui varem, sest rahakott ei luba. Vähenenud on ka raamatute ostmine kohalikust kauplusest. Kui varasematel aastatel sai meie maapood iga kuu uued raamatud varem ja sortimendilt rikkalikumalt kui raamatukogu, siis nüüd mitte.

Raamatuürituste arv on vähenenud võrreldes eelmise aastaga. Põhjuseks võib olla ka see, et omavalitsus ei ole neid sundinud tegema ja “linnaülemused” on kaugel. Aeg on ärev ja suhtumine on selline, et näis noh, mis saab. Ürituste arv kokku oli 69, neist lastele 30. Koos kooliga valmistati lastele ette 4 teemaüritust. Algklasside õpilastele meeldis väga kirjandustund “Minu lemmik talveõhtul”. Täiskasvanutele mõeldud suuremad üritused on korraldatud koos Karula Muinsuskaitse Seltsiga. On tutvustatud esivanemate kombeid, tavasid, Eesti iseseisvuse kujunemist ja Vabadussõda.

Raamatukogus on peetud nõu koos Karula Muinsuskaitse Seltsi ja kohaliku rahvaga, kuidas äratada ellu Karula kogudus, korraldada kogudusele kuuluvate hoonete ja maa tagasi saamist. Kõne all on olnud ka jumalateenistuse läbiviimine raamatukogus. Kohalolijad arvasid, et kultuurimaja ruumid, kus toimuvad baariõhtud viinaga, ei ole sobilikud jumalasõna kuulamiseks.

Kultuuriosakond on korraldanud raamatukogude töötajatele mitmeid seminare, kursuseid ja ekskursioone. Nendest on aktiivselt osa võtnud ka Lüllemäe külaraamatukogu juhataja.


Lüllemäe raamatukogu taastatud Eesti Vabariigi ajal


1992.a See on esimene aasta töötada taastatud Karula valla halduses. Vald on väike ja vaene. Vallavalitsus asub Lüllemäel raamatukogu kõrval asuvas hoones. Kui peremees on nii ligidal, siis on mingisugune sisemine kontroll, kes iga päev näeb sinu tegemisi.

Vallavalitsus, erinevalt külanõukogust, ei kasutanud enam raamatukogu töötajat kui odavat tööjõudu. Kõige suuremaks ühiskondlikuks tööks aasta jooksul oli osavõtt valimiskomisjonide tegemistest kahtedel valimistel.

Uute raamatute juurdesaamine oli kasin, sest hind on tõusnud tunduvalt ja rahakott seoses krooni tulekuga üsna kehv. Aasta jooksul saadi juurde 393 trükist, sellest raamatuid 225. Eelmise aastaga võrreldes on see arv peaaegu sama. Loeti selliseid raamatuid, mis olid juba aastaid riiulis seisnud ja senisest rohkem ajakirju.

Raamatuürituste arv on vähenenud. Suurenes kohaliku rahva traditsioonidega ürituste osakaal. Suuremaks sündmuseks oli sel aastal Karula Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel Vabadussõjas langenutele mälestusmärgi taastamine Karula – Lüllemäel 23. juunil. Sellest üritusest võttis aktiivselt osa ka raamatukogu juhataja koos kohalike lastega. Esineti luuletuste ja montaažidega. Teemaürituste või väikese koosviibimisega koos Karula Muinsuskaitse Seltsiga on tähistatud kõik eesti rahvuspühad.

1993.a. - 1994.a. Läbi aegade on raamatukogu tööd pidurdanud raha ja seda on ka praegu vallal väga kasinalt. Siiski on vallavalitsus leidnud vahendeid oma eelarvest, et muretseda uusi raamatuid. Aasta lõpuks sai raamatukogu üsna palju häid loetavaid teoseid. Ajalehti saadi 7 ja ajakirju 8 uut nimetust. See oli väike kogus, sest lugejad oleks rohkem soovinud.

Maal on suur tööpuudus. Tööjõulised inimesed elavad ainult töötu abirahast ja lastetoetustest. Paljudel ei ole võimalus raha puudusel tellida omale koju ajalehti ja ajakirju. Neid loetakse raamatukogus. Raamatukogu juhatajal on rohkesti aega kulunud lugejate elumurede ärakuulamisele.

Suuremate ürituste arv on vähenenud. Esile on tõusnud tähtpäevaliste ürituste läbiviimine. Tähistatakse emadepäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva, Võidupüha, jaanipäeva, kalmistupäeva ja kirikupühasid. Need on sisustatud teemaüritustena, kus juhataja ise on deklameerinud ja õpetanud lastele päevakohaseid montaaže.

Raamatukogu juures tegutseb väike laste käsitööring, kus Etna Ansi õpetab lastele väikeste linikute ja muude käsitööesemete valmistamist.

1995. aastal oli raamatukogu lugejatele avatud 217 päeva. Suletud 148 päeva – pühad, puhkepäevad 103, seminaril 8, puhkus 30, ekskursioonil 7.

Raamatukogu juhataja on Valga Tarbijate Ühistu volinik, Karula Naisseltsi kroonikakirjutaja, Karula Muinsuskaitse Seltsi sekretär, Valga Avatud Hariduse Liidu ja Raamatukoguhoidjate Ühingu liige.

Raamatukogu juures ei tööta ühtegi ringi. Kümmekond kohalikku last käib raamatukogusse käsitööd õppimas, pilte joonistamas ja vanematele tähtpäevadeks kaarte valmistamas. Juhendab Etna Ansi. Valmis töödest tehakse näitusi. Õpitakse luulemontaaže Võidupühaks ja Eesti Vabariigi aastapäevaks.

Üritusi korraldatud 79 ja raamatunäitusi 24: “G. Durrell 70 – Loomad minu elus”, “Talveõhtute lemmik – raamat”, “Valimisstuudio: Keda valida – Kama, Raidal, Veedla?” jne. Lastele üritusi 9: “Lapsemaailma muinasjutud – vennad Grimmid”, “Vastlavõlu”, “Jõulujutud, jõululuulet”, valminud käsitöödest ja joonistustest neli näitust. Kirjanduslikke üritusi 7: “Lembeluule – Under, Hainsalu, Haav”, raamatuarutelu “M. Traat - Minge üles mägedele “, lugemispäev raamatukogus “Lemmikraamat”, teemaüritus “Ema, kallis ema” jne. Raamatutunde 9: “Sinu lugemispäevik”,” Kui sind kutsub uus kool” ja ekskursioon raamatukogusse.

Raamatukogu juhataja peab alfabeetilist, süstemaatilist ja pealkirjade katalooge. Ajutise tähtsusega brošüüride kohta on eraldi kartoteek.

Raamatuid loetakse palju. Mõnedele raamatutele on isegi järjekord. Kahjuks on ka neid lugejaid , kes ei too võetud teoseid tähtajaks tagasi. Praegu on 7 võlglast. Tähtaja ületamise korral viivise võtmist ei ole rakendatud.

Parimad lugejad: Jüri Orrav, Ene Silla, Minna Rätsep, Sven Veldre, Jüri ja Aini Ansi, Juta Leesik, Carmen Poola jt.

Raamatukogu saab uuel aastal uued ajakohased ruumid. Kavas on kutsuda kolleegid külla ja tähistada raamatukogu juubelit.

1996.a. Sel aastal sai Lüllemäe raamatukogu uued ruumid. Nüüdsest asub raamatukogu Karula kiriku varemete vastas olevas uues kahekorruselises kortermajas esimese korruse kolmetoalises korteris, mille üldpind on 68 m2. Majas on keskküte ja soe vesi.

Septembris tähistas raamatukogu 85. aastapäeva. Kultuurkapitalilt saadi juubelipidustusteks 500 krooni ja Valga Maavalitsuse fondist 500 krooni. Karula vald kinkis kohviaparaadi ja tassid ning premeeris raamatukogu juhatajat 1000 krooniga. Kanadas elav endine Karulast pärit kodutütar annetas 48 raamatut. Nende hulgas oli vajalik teatmeteos “Eestlased Kanadas”.

Ajaleht “Valgamaalane” 31. oktoober 1996.a. Helju Keskpalu artikkel “Lüllemäe külaraamatukogu 85”:

/Lüllemäe külaraamatukogu 85 sünnipäev oli juba 25. veebruaril seda tähistati aga 25. septembril, kui raamatukogu alustas tööd Lüllemäe kõige uuema maja vastremonditud kolmetoalises korteris. Et see võimalikuks osutus, selle eest hoolitses Karula vallavalitsus eesotsas vallavanem Roland Sonnega.

360 lugejaga Lüllemäe raamatukogu juhatajaks on Etna Ansi, kes teeb seda tööd juba 40 aastat.

Raamatukogu oli õnnitlemas vallavanem Roland Sonne, Karula kiriku õpetaja Enno Tanilas, Lüllemäe kooli direktor Leonid Avtomonov, aga ka Helve Braun maavalitsuse kultuuri- ja haridusosakonnast, Esta Mets Valga muuseumist, Ene Ruder keskraamatukogust, Vaike Puudersell Karula Muinsuskaitse Seltsist, Terje Puudersell Karula Rahvuspargist, Mare Lillemets Kaagjärve raamatukogust, Jaan Kits raamatukogu vana hea sõbrana. Endisest raamatukogutöötajatest olid kohal Laine Kronberg, Salme Leht ja Valter Treufeldt./

Korraldatud on 31 raamatunäitust, 35 suulist üritust, neist lastele 20, kirjanduslikke üritusi 7, ettelugemispäevad: “Raamat on reispass teistesse maadesse”, “Saabastega kass”, “Vanad head muinasjutud”. Raamatukogutunde on läbi viidud 9, nii koolis kui ka raamatukogus. Toimus ekskursioon Karula Rahvusparki. Oma reisimuljetest Soome, Inglismaale ja Rootsi on rääkinud mitmed kohalikud elanikud.

Soovijatele on kättesaadavad kohaliku omavalitsuse istungite protokollide ja otsuste ärakirjad.

1997.a. Tehnika poolest on raamatukogu vaene. Kasutada on telefon, raadio ja tolmuimeja.

Suuremate suuliste ürituste korraldamisel abistab aktiiv, kuhu kuuluvad Lüllemäe Põhikooli õpetajad ja valla sekretär.

Fonde komplekteeritakse keskkogu komplekteerimis-osakonna poolt vastavalt olemasolevatele summadele. Raamatukogu teeninduspiirkonnas asuvad Karula metskond, kaks kauplust, baar, sidejaoskond, kaks puiduettevõtet, autoteeninduspunkt, turismitalu, hooldekodu ja osa Karula Rahvuspargist.

Raamatukogus on jätkuvalt kättesaadavad kohaliku omavalitsuse istungite protokollide ja otsuste ärakirjad, Karula Rahvusparki tutvustavad materjalid.

Koduteenindust teostati viiel korral, 4 vanurit ja üks liikumispuudega lugeja.

Raamatukogu korraldas aasta jooksul 81 üritust. Raamatunäitusi ja väljapanekuid oli 13: “Karula Rahvuspark”,” L. Tungal – 50”, “Armastame raamatut – head sõpra”,” H. Kiik ja loodus”, “Korjame ravimtaimi” jne. Suulisi üritusi korraldati 34, neist lastele 16. Kirjanduspäevad “O. Luts 110”, “L. Viilma “Ellujäämise õpetus”, “ vestlusring “Miks me sünnime, milleks elame, mis on surm”, kirjandushommik “Maailma parim A. Lindgren”, ekskursioon lugejatele Tartusse O. Lutsu muuseumi. Raamatukogu üritusi on reklaamitud kohalikus ajalehes ja raadios.

Parimad lugejad: Ene Silla, Ivi Raudsepp, Elmo Anton, Hilda Paidre, Anne Toltsberg, Aini Ansi jt.

1998.a. Raamatukogu on valla infopunktiks. Raamatukogu materiaalne ja olmeline olukord rahuldav. Kogusid on täiendatud kirjastus “Ilmamaa” väljaannetega. Fondist kustutatud 116 raamatut, mis on lagunenud ja aegunud. Raamatuid on kiletatud ja parandatud vastavalt võimalustele. Fond on ümber korraldatud uuele kataloogimissüsteemile.

Korraldatud on 16 raamatunäitust tähtpäevade ja päevasündmuste kajastamiseks: ”Elame iseseisvas Eestis”, “Ellen Niit – laste lemmik”, “ J. Lattik sõnas ja pildis”, “Raamatu tuhmumatu kuld” jne.

Selle aasta suurürituseks oli J. Lattiku 120 sünniaastapäevaks korraldatud ürituste tsükkel. See kestis peaaegu pool aastat. Kaasa aitasid Võru Instituut ja Lüllemäe Põhikool.

1999.a. Ajaleht “Valgamaalane” 23. november nr. 134 Etna Ansi “Karulast Tallinnas ekskursioonil”:

/12. novembril käisid Lüllemäe raamatukogu lugejad pealinnas ekskursioonil, reisisihiks Rahvusraamatukogu. Giidiks oli Karulast võrsunud Tiina Põllumägi. Käisime läbi raamatukogu kõik üheksa korrust, nägime oma silmaga kogu seda toredust, milles trükisõna säilitatakse. Mõistsime, kui tähtis on eesti rahvale see nelja miljoni trükise ja neljasaja töötajaga maja. Külastasime ka mardilaata lauluväljakul. Seisatasime iga boksi juures ja imetlesime eestlaste käsitöö oskust. Talutarest väljakasvanud rahvas pole unustanud pikkade talveõhtute tegemisi. Meie vallal on kena buss, millega saab teoks nii mõnigi huvitav ja meeldejääv reis. Vald on andnud seda oma elanikele kasutada väikese tasu eest, mille eest oleme väga tänulikud. Kui laual on raamat ja kõrval käsitöö, langeb nii mõnigi igapäevase elu pinge. See on hea./

2000. aasta oli raamatuaasta. Lüllemäe raamatukogu moodustas oma tööde ja tegemiste paremaks elluviimiseks raamatuaasta toimkonna. Selle toimkonna patrooniks sai noor ja energiline abivallavanem Reno Laidre. Sellesse toimkonda kuulusid Toivo Kotov, kes on hästi uurinud Karulast pärit kirjamehe Jaan Lattiku loomingut ja 2 õpetajat.

Esimeseks ürituseks oli vallapäevade raames mälestuskivi avamine Johan Hornungile, kes oli Karula koguduse hingekarjane (1697-1715) ja Eesti kirjakeele reformija. 12.detsembril oli külas kirjanik Jaak Sarapuu, kelle tädid on elanud Karulas ja ta ise õppinud aasta Kaagjärve koolis. Tema esinemine võeti soojalt vastu Lüllemäe Põhikooli õpilaste poolt. Raamatukogu lugejad käisid ekskursioonil Tartu Ülikooli ja Tartu O. Lutsu raamatukogus ning Tartu Botaanikaaias.

Sel aastal sai raamatukogu tänu Valgamaa Keskraamatukogu direktor Endla Schasminile ja Karula Vallavalitsusele arvuti.

Puudub raamatukogu tööks vajalik arvutiprogramm ja interneti ühendus. Toetusi saadi Kultuuriministeeriumilt 10000 krooni ja Karula Vallavalitsuselt 3000 krooni arvuti ostmiseks. Raamatuaasta maakonna toimkonnalt 2500 krooni J. Hornungi mälestuskivi avamiseks.

Raamatukogu on fondi poolest keskmine külakogu. Komplekteerimine raamatutega toimub peamiselt „Postimehe“ raamatuäri saatelehtede alusel keskkogu kaudu vastavalt komplekteerimissummadele.

Hinnalisem annetus oli „Eesti arstid 1940 – 1960” autori Helbe Merila-Lattiku poolt.

Raamatukogul on videofilmide vaatamise võimalus, mida kasutavad täiskasvanud ja lapsed.

2001. aasta möödus Lüllemäe raamatukogule edukalt. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing hindas Lüllemäe raamatukoguhoidjat Etna Ansit parimaks Valgamaal. Raamatuaasta lõpetamise konverentsil, maakonna kultuurimajas, kiideti Lüllemäe raamatukogu head tööd.

28. novembril tähistas raamatukogu oma sünnipäeva üritusega „90 aastat raamatukogu asutamisest Karulas”. Toetust saadi Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupilt 2000 krooni ja Karula Vallavalisuselt 2000 krooni. Üritus toimus Karula kirikus. Osavõtjaid oli üle 80 inimese. Väljas oli näitus sajanditagustest raamatutest ja vanaaegsetest piiblitest. Seinu kaunistasid Luule Luuse maalid. Kohaliku kooli õpilased esitasid Jaan Lattiku loomingut Karula murrakus.

2002.a. Sel aastal sai raamatukogu ühenduse internetiga. Raamat on ajast aega arenenud ja muutunud, kuid vaatamata interneti tulekule vajadus raamatu järele ei kao.

Raamatukogu on hakanud kujunema infokeskuseks.

Käesolevaks ajaks on raamatukogu ruumid kitsaks jäänud, kuid see ei tähenda, et tööd ei saaks teha.

2003.a. Mitteraamatukogulike teenuste osutamine raamatukogus on juba muutunud igapäevaseks. Juurdepääs arvutile ja internetile on toonud palju kasutajaid elektroonilisele informatsioonile ja teenustele. Eriti agaralt kasutatakse pangateenuseid interneti kaudu.

Raamatud on muutunud aasta-aastalt ikka ilusamaks, kvaliteetsemaks ja sisukamaks. Kahjuks tõusevad suure kiirusega ka trükiste hinnad. See ei võimalda raamatukogul osta enam nii palju ajakirjandust ja raamatuid.

Tõusnud on ka ajalehtede ja ajakirjade kojutellimise hinnad, mis on toonud juurde hulgaliselt nende lugejaid raamatukogus just vanemate inimeste seas.

Raamatukogul on Karula Vallavolikogu poolt kinnitatud põhimäärus. Lugejatele nähtaval kohal asub raamatukogu kasutamise eeskiri.

Sel aastal saadi üle pika aja uurde üks täispuidust näituste riiul. Arvuti juurde on muretsetud printer.

Raamatuüritusi toimus 57, neist suuremaid suulisi üritusi 25, raamatunäituseid ja tutvustusi 32.

Oma muljetest on rääkimas käinud maailmarändur Kaido Kama. Eesti poliitikas toimuvat tutvustas lugejatele Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

2004. aastal sai Lüllemäe külaraamatukogu ka lugejate jaoks Kultuuriministeeriumi kaudu internetiühendusega arvuti. Sellega vähenes küll näitusteks ja väljapanekuteks vajalik ruum, kuid suurenes juurdepääs elektroonilisele informatsioonile ja teenustele.

Maakonna keskraamatukogu korraldab igakuulisi seminare ja õppeekskursioone teistesse raamatukogudesse, nendest on alati osa võtnud ka Etna Ansi.

Kahjuks puudub raamatukogu tööks vajalik arvutiprogramm, sest pole leitud selle muretsemiseks raha. Töötada tuleb ikka veel vanal kombel nagu mitukümmend aastat tagasi. Ei ole saadud kaasajastada töötingimusi.

Töö käib alfabeetiliste ja süstemaatiliste kataloogidega, milledesse käsitsi kirjete tegemine võtab palju aega. Komplekteerimine toimub raamatukogu vajaduse ja vahendite suuruse alusel tellimislehtedega interneti kaudu.

Raamatuüritusi toimus 54. Neist suuremaid suulisi üritusi 22, raamatunäituseid, väljapanekuid 23 ja raamatutunde 9. Kohtuti kirjanik Erik Tohvriga ja näitleja Anne Veesaarega. Huvitav kohtumine oli Ameerikas elava Boris Kulliga, kes külastas lapsepõlvemaad paljude aastate takka. Ta rääkis oma elust võõrsil ja raamatust “Kepp mul käes ja mantel üle õla ...”. Põhjamaade kirjanduse tutvustamise fondilt saadi toetust. Saadud vahenditega toimus üritus kahe lugejagrupiga, mille lõpuks oli viktoriin, kus ei puudunud ka hinnalised auhinnad.

2005.a. Sel aastal korraldas raamatukogu 19 üritust. Kohtuti kirjanik Enn Vainoga, Võrumaa kirjamees Jaan Pulk oskas võita külastajate südamed oma pillimängu ja lauluga. Oma elust ja tegemistest rääkisid endine ENSV põllumajandusminister Vello Lind ja Saaremaa Piima- ja Lihatööstuse direktor Ahti Viilup. Marju ja Karl Kõivupuu tutvustasid Võru keeles rahvakombeid ja –laulu.

Hea koostöö on Valga Koduloomuuseumi ja Valga Maa-arhiiviga. Nendest asutustest on saadud vajalikke materjale Karula koduloo ja kodukoha ajaloo uurimiseks. Ürituste korraldamiseks on projektidega saadud lisaraha Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupilt.

2006. aastal oli raamatukogu eelarve 179 200 krooni. Ürituste korraldamiseks saadi lisaraha 2250 krooni Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupilt.

Aasta jooksul saadi juurde 368 raamatut ja kustutati 115. Uusi raamatuid telliti Valga Keskraamatukogu kaudu Kirjastuselt „Appollo“.

Raamatukogul oli lugejaid 347 s.o. 4 vähem kui eelmisel aastal. Külastusi 7541 ja laenutusi 10598. Külastuste ja laenutuste arv on vähenenud. See on tingitud piirkonnas elanike arvu vähenemisest ja vananemisest.

Korraldati 19 suuremat üritust. Lugejatega kohtus rännumees Kaido Kama. Teemal „Süda, tervis ja toit“ rääkis kohalik perearst Katrin Palover. Sai mõõta vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli. Urvaste luuletaja Contra tutvustas oma mahlakat luulet. Lugejatega kohtus ka Kauksi Ülle ja Seto Kuningriigi Ülemsootska Evar Riitsaar.

Tihe koostöö oli Valga Keskraamatukoguga. Korraldati seminare ja ekskursioone teistesse raamatukogudesse. Alati sai head nõu või abi direktor Endla Schasminilt, peaspetsialist Kristi Simsonilt, komplekteerimisosakonna juhilt Aili Värtonilt jt.

Jätkuvalt puudub raamatukogu tööks vajaminev arvutiprogramm.

2007. aasta Raamatukogu oli avatud lugejatele 30 tundi nädalas. Lugejaid 336, külastusi 6772 ja laenutusi 10402. Võrreldes 2006. aastaga on vähenenud lugejaid 11, külastusi 769 ja laenutusi 196. Lugejatest lapsi 72 ning nendele laenutati 1740 raamatut.

Raamatukogu sai juurde 442 raamatut ja kustutati 297. Uute raamatute tellimisel arvestatakse lugejate soove. Aktiivseks abistajaks oli Maret Hannus, kes on valla pearaamatupidaja.

Täiskasvanutele korraldati 12 üritust ja lastele 11. Lugejatega vestles Ivi Eenmaa ja Inara Luigas tutvustas setu sööke ja jooke.

Sel aastal sai raamatukogu kauaoodatud tööks vajaliku arvutiprogrammi. Kahjuks ei saa seda veel töös rakendada, kuna olemasolev arvuti seda ei võimalda.


25. jaanuaril 2008.a. andis Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp Lüllemäe raamatukogu juhataja Etna Ansile elutööpreemia, mille väärtus oli 7000 krooni. Sellest sündmusest kirjutab ajaleht „Valgamaalane“ 29. jaanuaril 2008.a. järgmiselt:

/Energia, mis paneb liikuma. „Kuidas iseloomustada legendi?“ püstitas küsimuse Karula vallavanem, kui tal tuli rääkida Etna Ansist. Tõi siis välja mõned faktid: 52 aastat raamatukogu juhatanud naiselt on raamatuid laenutanud kolm põlvkonda Karula inimesi, ka tema üritused on rahvarohked olnud, muinsuskaitse seltsi aktiivse liikmena on ta kohaliku kandi ajalugu uurinud./


Kasutatud kirjandus:

Maakonna raamatukogud 1940-1949.a.“ E. Ruder, Lüllemäe, Karula, Kaagjärve k/n istungite protokollid 1948.a.-1960.a., Karula valla TK istungite protokollid 1944.a.-1950.a., Ajaleht „Valgamaalane“, Lüllemäe raamatukogu aruanded 1950.a.-2005.a.





























Lüllemäe raamatukogu Lüllemäe Karula vald Valgamaa lyllemae.raamatukogu@gmail.com tel.76 97 292; Skype: Lüllemäe Raamatukogu